Otsing
-
Viimased postitused
- Üks ja sama roostes reha
- Mida selle halduskorraldusega siis ikkagi teha?
- Hobusekasvataja rõõmupäev
- Kas 2012. aastal saab tõesti riik valmis?
- Teeseaduse muutmine läbis esimese tuleproovi
- Riigikohtu lahendist ja infotunnist
- Kelle kabinetist algab kergliiklustee?
- Kas mure kodukulude pärast või populistid maamaksu kallal?
- Sotsiaaldemokraadid Saaremaal
- Seaduse teest ja teeseadusest
Archives
- oktoober 2011
- september 2011
- august 2011
- juuni 2011
- mai 2011
- märts 2011
- veebruar 2011
- jaanuar 2011
- detsember 2010
- november 2010
- oktoober 2010
- august 2010
- mai 2010
- aprill 2010
- märts 2010
- veebruar 2010
- jaanuar 2010
- detsember 2009
- november 2009
- oktoober 2009
- september 2009
- august 2009
- juuli 2009
- juuni 2009
- mai 2009
- aprill 2009
- märts 2009
- veebruar 2009
- jaanuar 2009
- november 2008
- september 2008
- august 2008
- juuli 2008
- juuni 2008
- mai 2008
- aprill 2008
- märts 2008
- veebruar 2008
- jaanuar 2008
- november 2007
- oktoober 2007
- september 2007
- august 2007
- juuli 2007
- juuni 2007
- aprill 2007
- veebruar 2007
- jaanuar 2007
- oktoober 2006
Arhiiv: august 2011
Kelle kabinetist algab kergliiklustee?
Alles see oli, kui lumekoorma all äganud omavalitsused olid aasta esimeste kuudega paigutanud pea kõik eelarves teede korrashoiuks ette nähtud vahendid lumelükkamisse. Vallad ja linnad pöördusid toona nii otse kui ka omavalitsusliitude kaudu valitsuse poole abipalvetega leida lisavahendeid, kuid alati kõlas vastuseks, et raha ei ole ja saage ise hakkama. Samas polnud regionaalministril mingi probleem allkirjastada 17. veebruaril käskkiri, mille eesmärgiks oli parandada liiklusohutust kergliiklusteede rajamise teel. Eesti Maaomavalitsuste Liidu ettepanekuid seega kuulda ei võetud ja lumesahkadele lisaraha ei antud, küll aga peeti kergliiklusteid oluliselt suuremaks liiklusohutuse garantiiks kui olemasolevate teede hooldamist. Eks ole ka selles otsuses oma uba, kuigi eraldatud 2,6 miljoni euroga on võimalik üle terve Eestimaa ehitada vaid ligikaudu 40 kilomeetrit rattateid. Tagantjärele nagu polekski mõtet seda teemat pikalt lahata, kui raha saajate nimekirjale otsavaatamine ei oleks tekitanud rea küsimusi. Siseministeeriumi kodulehelt võib lugeda, et omavalitsused esitasid tähtajaks 117 taotlust, millest võistlustulle jäi ligi 100 ehk keskmiselt tuli iga maakonna kohta seitse taotlust. Kui ministril olnuks tahe teha mõistlikku regionaalpoliitikat, võinuks ka tegelik jaotus taolist suhet kajastada. Ministri jaotusskeemi lähemalt uurinuna julgen väita, et tegemist on tõepoolest oma nimele vastava „kergliiklusteede raha jagamise skeemiga.” Ainuüksi kummaline keelekasutus vääriks põhjendamist, kuid nimi nimeks – tublit ja töökat teatavasti nimi ei riku. Aga kas mees ikka on tubli ja töökas? Ei ole olnud õnne näha ühtki regionaalministri käskkirja või muud dokumenti ei otsustuskomisjoni moodustamise ega ka selle kohta, kas sinna ka omavalitsuste esindajaid kaasati. Ametnikega suhelnud omavalitsusjuhi sõnul ei osatud talle ministeeriumis mingit infot anda, kui ta sama asja kohta päris. Teisalt olid toetusskeemis pandud paika väga selged kriteeriumid. Kui vaadata seatud tingimusi ja võrrelda saajate ning mittesaajate taotlusi, siis võib seda nimekirja pehmelt öeldes poliitiliselt huvitavaks pidada. Igatahes tänaseks on hindamise kadalipp läbitud ning skeemitamise tulemusena õigete valdade õiged punktid tabelisse kirjutatud. Läks nii, et sentigi ei saanud ükski omavalitsus ei Tartu- ega Jõgevamaalt; samuti Saare-, Hiiu- ja Läänemaalt ning Järvamaalt. Olgu öeldud, et nende maakondade valdades on Isamaa ja Res Publica Liit tagasihoidlikult esindatud. Lõpptulemus on kindlasti tähelepanuväärne ka regionaalse tasakaalu vaatenurgast. Ei hakka siin kedagi otseselt arvustama. Igaüks, kel asja vastu rohkem huvi, võib saajate nimekirja ministeeriumi kodulehel imetleda. Juhtunul on muidugi ka positiivne külg: Eestis on nüüd üksjagu inimesi, kes võivad peagi uuest teejupist rõõmu tunda. Aga veelgi rohkem on neid, kes vaid unistavad oma kodukoha kergliiklusteest. Kurb on, et vaatamata programmdokumendis loetletud tingimustele ja kaunitele eesmärkidele läks kergliiklusteede rajamise skeemiga nii, nagu varemgi on juhtunud. Ühe olulisema kriteeriumina kumasid sealt läbi teatud vallajuhtide soojad suhted otsustamisele lähedalseisvate parteikontoritega. Kohalikud olud või vastavus skeemis seatud eesmärkidele jäid paraku teisejärguliseks.