Category Archives: Kategoriseerimata

>Tundub, et meie teflonorava närvid hakkavad tõepoolest üles ütlema. Mis sa ikka oskad kosta selle info kohta, et peaminister valitsuse kabinetiistungil juba hakkab ametnikke hurjutama. Hea peaminister on loomulikult mures oma 22,5 tuhande valija pärast, kuid see ei anna õigustust suurel juhil ja õpetajal hakata teise ministri alluvate peale häält tõstma. Eelarve teema ajab loomulikult närvi – alguses olid ettevõtjad süüdi selles, et nad on liiga pessimistlikud ja ei saa aru, et tegelikult on ju kõik hästi! Siis kui tuli välja, et tegelikult ongi halvasti, siis olid omavalitsused süüdi sest laenavad liiga palju. Ning nüüd tuleb välja, et ka omavalitsuste eelarveline puudujääk ei ole päris üks-ühele ülioptimistliku riigieelarve põhjakukkumise põhjuseks siis peab ju keegi süüdi olema.Piitsa ja präänikut ametnikele! Kõigepealt tõstab neil ilusa roosa eelarvemulli sees palka ning siis ütleb telekaamerate ees, et vaja palgatõusu pidurdada ja siis hakkab neid veel süüdistama, et esitavad talle valeandmeid. Pole mõtet nö üle võimelda, kõigil läheb vahest midagi sassi ja seda oleks ilus lihtsalt tunnistada.Tundub, et ametnike poolt ettevalmistatud materjal sisaldas endas sõna kohalike omavalitsuste eelarvedefitsiit ja nimetatud nelja omavalitsuse kiiret arengut arvestades võib see ka vabalt tekkida kõigis ja tekkiski. Millega see defitsiit kaetakse – see sõltub juba konkreetsest omavalitsusest sest tõepoolest ei ole siin vajalik ega ka võimalik koheselt näha kurjakuulutavat laenutonti (mis ei oleks ka iseenesest midagi seadusevastast :-). Aga saan aru, et nii kõrgel tasemel jäävad paljud maised asjad kaugeks aga niipalju võiks Harjumaa valijate usalduse saanud peaminister ikka teada, et Rae valla näol on tõepoolest tegemist ühega vähestest Eesti omavalitsustest, kelle laenukoormus on pea olematu ja seda ei suuda mina küll uskuda, et Rahandusministeeriumi ametnikud sellise väärinfo peaministrile ette söötsid. Siia saab vaid lisada kusagil kuuldud pisikesed luuleread, mis kõlasid umbes nii: Mis on läbi see on läbimis on otsas see on otsasAga pole miskit hullu siinsest varsti tuleb … uusja seda juba … kuus!

>Tuleb järjekordselt tunnustada oravapartei osavust oma ämbrite lükkamises teiste kaela. Kui eile Rahvaliidu juht Jaanus Marrandi Riigikogus lehmade kõhutuule maksu kehtestamise kohta reformierakondlastelt aru päris siis tänaseks on sellest juba saanud Pitsu laip meie kuulsas teleekraniseeringus „Kuulsuse narrid”, mida hoogsalt üle aia loobiti, kuni kallil kutsal saba tagant ära tuli.Mina tahakski siinkohal küsida, kelle saba selle teema lõpus peaks tagant ära tulema ja kes üritab selle teemaga oma saba kergitada? Keskkonnatasude seadus jõustus aastaid tagasi, kuid metaani eraldumise maksukohustus tekkis alles nüüd. Kui Rahvaliit oli võimul, algatas erakond seaduse muutmise, mille kohaselt metaani eraldamise eest põllumehed maksma ei pea. Kuid valitsuse vahetudes eelmisel aastal jäi muudatus seisma. Tõenäoliselt tundus halb, et põllumehi mingisugusest „asjast” vabastada – see ei saa ju olla mingil juhul Ansipi selle valitsuse prioriteet! Nii jõudiski kätte aeg, mil arved saadeti laiali. Kui põllumehed reaalseid arveid nägid , tõstsid nad põhjendatult kisa. Seega ei jäänud Keskkonnaministeeriumil muud üle, kui saata muudatusettepanekud Riigikokku. Aga seda alles mõned nädalad tagasi, ajal, mil arvete tasumise tähtaeg käes. Kas selles saab tagantjärele süüdistada Rahvaliitu, et aasta jooksul ei suudeta ministeeriumis ministrile selgitada, et varsti tuleb lehmade kõhutuule maks ja küsida, mis sellega teha! Mina arvan, et siin on ametnikud pannud vaese ministri kergelt kahvlisse, et praegu on tal vaja lisaks arusaamatute metsareformine kaitsmisele tegeleda ka lehmade kõhutuule maksustamisega. Seega oleks praegune valitsus pidanud eelmist ikka natuke rohkem usaldama ja pooleli jäänud muudatused õigel ajal ellu viima.Levivad ka jutud, et mõnele arve saajale on öeldud, et saatsime arve, kuid jätke maksmata, sest tuleb seaduse muudatus, mis jõustub tagasiulatuvalt. Mis see põllumees tegema peab, kas maksma või mitte? Keegi ei taha olla ei võlglane ega põhjendamatu maksumaksja. Küsimus on ka selles, kuidas on saastetasuga arvestatud riigieelarves, kas sellest tuleb puudujäägile lisa. Ise arvan, et kuigi tegemist vaid mõne miljoniga on siinkohal ka eelarveline probleem. Ega mina siin keskkonnaministrit süüdistada ei taha ega saa, pigem on see õppetund kõigile osapooltele. Seadusemuudatus oleks tulnud enne arvete saatmist vastu võtta ja kogu lugu. Seda teemat on Euroopas palju arutatud ja minu teada pole seda veel keegi rakendanud ning loodaks, et kui selline teema kunagi Euroopas kohustuseks saab, oleme meie ikka viimased, kes selle koomilise maksu kehtestavad, mitte esimesed! Reaalselt võib siin ju tagantjärele Reiljanit kiruda aga ärme siis ikka oma saba niiväga ka kergita sest Rahvaliidu osalusega valitsuse tegevuse tulemusel oleks need arved jäänud välja saatmata ning reaalselt saadeti need ikka välja tänasel päeval ja selle eest tuleb ikka tänastel valitsejatel veidi peegliga nõu pidada. Tahaks vaid loota, et see oravate sabakergitamise katse ei vallanda meie metsades halba pähklipuremise lõpp-produktidest tulenevat lõhna 🙂

>Tuleb järjekordselt tunnustada oravapartei osavust oma ämbrite lükkamises teiste kaela. Kui eile Rahvaliidu juht Jaanus Marrandi Riigikogus lehmade kõhutuule maksu kehtestamise kohta reformierakondlastelt aru päris siis tänaseks on sellest juba saanud Pitsu laip meie kuulsas teleekraniseeringus „Kuulsuse narrid”, mida hoogsalt üle aia loobiti, kuni kallil kutsal saba tagant ära tuli.Mina tahakski siinkohal küsida, kelle saba selle teema lõpus peaks tagant ära tulema ja kes üritab selle teemaga oma saba kergitada? Keskkonnatasude seadus jõustus aastaid tagasi, kuid metaani eraldumise maksukohustus tekkis alles nüüd. Kui Rahvaliit oli võimul, algatas erakond seaduse muutmise, mille kohaselt metaani eraldamise eest põllumehed maksma ei pea. Kuid valitsuse vahetudes eelmisel aastal jäi muudatus seisma. Tõenäoliselt tundus halb, et põllumehi mingisugusest „asjast” vabastada – see ei saa ju olla mingil juhul Ansipi selle valitsuse prioriteet! Nii jõudiski kätte aeg, mil arved saadeti laiali. Kui põllumehed reaalseid arveid nägid , tõstsid nad põhjendatult kisa. Seega ei jäänud Keskkonnaministeeriumil muud üle, kui saata muudatusettepanekud Riigikokku. Aga seda alles mõned nädalad tagasi, ajal, mil arvete tasumise tähtaeg käes. Kas selles saab tagantjärele süüdistada Rahvaliitu, et aasta jooksul ei suudeta ministeeriumis ministrile selgitada, et varsti tuleb lehmade kõhutuule maks ja küsida, mis sellega teha! Mina arvan, et siin on ametnikud pannud vaese ministri kergelt kahvlisse, et praegu on tal vaja lisaks arusaamatute metsareformine kaitsmisele tegeleda ka lehmade kõhutuule maksustamisega. Seega oleks praegune valitsus pidanud eelmist ikka natuke rohkem usaldama ja pooleli jäänud muudatused õigel ajal ellu viima.Levivad ka jutud, et mõnele arve saajale on öeldud, et saatsime arve, kuid jätke maksmata, sest tuleb seaduse muudatus, mis jõustub tagasiulatuvalt. Mis see põllumees tegema peab, kas maksma või mitte? Keegi ei taha olla ei võlglane ega põhjendamatu maksumaksja. Küsimus on ka selles, kuidas on saastetasuga arvestatud riigieelarves, kas sellest tuleb puudujäägile lisa. Ise arvan, et kuigi tegemist vaid mõne miljoniga on siinkohal ka eelarveline probleem. Ega mina siin keskkonnaministrit süüdistada ei taha ega saa, pigem on see õppetund kõigile osapooltele. Seadusemuudatus oleks tulnud enne arvete saatmist vastu võtta ja kogu lugu. Seda teemat on Euroopas palju arutatud ja minu teada pole seda veel keegi rakendanud ning loodaks, et kui selline teema kunagi Euroopas kohustuseks saab, oleme meie ikka viimased, kes selle koomilise maksu kehtestavad, mitte esimesed! Reaalselt võib siin ju tagantjärele Reiljanit kiruda aga ärme siis ikka oma saba niiväga ka kergita sest Rahvaliidu osalusega valitsuse tegevuse tulemusel oleks need arved jäänud välja saatmata ning reaalselt saadeti need ikka välja tänasel päeval ja selle eest tuleb ikka tänastel valitsejatel veidi peegliga nõu pidada. Tahaks vaid loota, et see oravate sabakergitamise katse ei vallanda meie metsades halba pähklipuremise lõpp-produktidest tulenevat lõhna 🙂

>See oli üks ilus loosung aasta tagasi toimunud Riigikogu valimistel. Rahvaliit oli esimene, kes selle loosungiga välja tuli, ja me püüdsime sellele ka täpsema kuju anda. Meie loosung kõlas – tugimaanteed mustkatte alla!Rahvaliit kui regionaalerakond näeb maapiirkondade arengu ühe suurima takistusena just nimelt seda, et ei ole võimalik tagada normaalset ühendust keskustega. See omakorda paneb meie riigi kodanikud väga ebavõrdsesse seisu. Ja kui juba keskkooli lõpukirjandi esimeseks teemaks pakuti meie toonane juhtmõte „Võrdsete võimaluste Eesti” – näitab see, et oleme õigel teel.Aga tagasi teede juurde. Rahvaliidu algatusel suruti seadusse sisse, et kohalikele omavalitsustele eraldatakse kütuseaktsiisist 10%, ja meie survel pandi 2007. aasta eelarvesse juba 15% kütuseaktsiisist kohalikele omavalitsustele. Kogusummas teeb see sellise tulemuse, et viimase nelja aastaga on need omavalitsustele eraldatud summad suurenenud üle 10 korra ja tänavuses eelarves ulatub see juba üle 600 miljoni krooni.Jah, teoreetiliselt vastutabki iga omavalitsus ise oma teede ja tänavate korrashoiu eest, kuid praktikas on nende ehitamiseks ja uuendamiseks kuluvad summad kasvanud nii suureks, et enamik valdu ja linnu suudab teha vaid hädapäraseid töid. Tänase tulubaasi juures ei saa me seda koormust lükata ainult omavalitsuste kaela, vaid siin peab riik nägema suuremat pilti. Meie ettepanek oli, et omavalitsustele eraldatav protsent tõuseks 30-ni, ja see juba annaks tõepoolest võimaluse enamik oma teid korras hoida.Mis praegu juhtunud on? Kõik kiruvad maailmamajandust ja nelja aastaaega. Teed lagunevad kiiremini, kui neid remonditakse jne, jne. Täna tuli uudis järjekordsest bussiliinide sulgemisest, mis paneb veelkordse matsu meie regionaalpoliitikale. (Kui seda veel üldse olemas on!). Riik ei tohi jätta tegemata regionaalarengu seisukohalt üliolulisi investeeringuid ja sellega võtta kaugemate piirkondade inimestelt liiklusvõimalust. Kui selle hind on tulumaksu langetamine ja riigi veelgi õhemaks „hööveldamine”, siis oleme küll valel teel.Teisalt saan ma aru Ansipi valitsuse geniaalsusest oma valimislubaduste täitmisel. Sest kui seesama „Teed tolmuvabaks!” tähendas Rahvaliidule ikka seda, et meie kruusateed saaksid mustkatte alla, siis Reformierakond täidab sama lubaduse teistmoodi – varsti lihtsalt pole seal enam kedagi tolmutamas ja teed ongi tolmuvabad. Tehtud!

>See oli üks ilus loosung aasta tagasi toimunud Riigikogu valimistel. Rahvaliit oli esimene, kes selle loosungiga välja tuli, ja me püüdsime sellele ka täpsema kuju anda. Meie loosung kõlas – tugimaanteed mustkatte alla!Rahvaliit kui regionaalerakond näeb maapiirkondade arengu ühe suurima takistusena just nimelt seda, et ei ole võimalik tagada normaalset ühendust keskustega. See omakorda paneb meie riigi kodanikud väga ebavõrdsesse seisu. Ja kui juba keskkooli lõpukirjandi esimeseks teemaks pakuti meie toonane juhtmõte „Võrdsete võimaluste Eesti” – näitab see, et oleme õigel teel.Aga tagasi teede juurde. Rahvaliidu algatusel suruti seadusse sisse, et kohalikele omavalitsustele eraldatakse kütuseaktsiisist 10%, ja meie survel pandi 2007. aasta eelarvesse juba 15% kütuseaktsiisist kohalikele omavalitsustele. Kogusummas teeb see sellise tulemuse, et viimase nelja aastaga on need omavalitsustele eraldatud summad suurenenud üle 10 korra ja tänavuses eelarves ulatub see juba üle 600 miljoni krooni.Jah, teoreetiliselt vastutabki iga omavalitsus ise oma teede ja tänavate korrashoiu eest, kuid praktikas on nende ehitamiseks ja uuendamiseks kuluvad summad kasvanud nii suureks, et enamik valdu ja linnu suudab teha vaid hädapäraseid töid. Tänase tulubaasi juures ei saa me seda koormust lükata ainult omavalitsuste kaela, vaid siin peab riik nägema suuremat pilti. Meie ettepanek oli, et omavalitsustele eraldatav protsent tõuseks 30-ni, ja see juba annaks tõepoolest võimaluse enamik oma teid korras hoida.Mis praegu juhtunud on? Kõik kiruvad maailmamajandust ja nelja aastaaega. Teed lagunevad kiiremini, kui neid remonditakse jne, jne. Täna tuli uudis järjekordsest bussiliinide sulgemisest, mis paneb veelkordse matsu meie regionaalpoliitikale. (Kui seda veel üldse olemas on!). Riik ei tohi jätta tegemata regionaalarengu seisukohalt üliolulisi investeeringuid ja sellega võtta kaugemate piirkondade inimestelt liiklusvõimalust. Kui selle hind on tulumaksu langetamine ja riigi veelgi õhemaks „hööveldamine”, siis oleme küll valel teel.Teisalt saan ma aru Ansipi valitsuse geniaalsusest oma valimislubaduste täitmisel. Sest kui seesama „Teed tolmuvabaks!” tähendas Rahvaliidule ikka seda, et meie kruusateed saaksid mustkatte alla, siis Reformierakond täidab sama lubaduse teistmoodi – varsti lihtsalt pole seal enam kedagi tolmutamas ja teed ongi tolmuvabad. Tehtud!

>Eelmisel reedel korraldatud kohalike omavalitsuste foorumil „ Kohalik omavalitsus täna ja homme” nenditi 85 omavalitsusjuhi poolt, et 2008 aasta riigieelarve läbirääkimistel omavalitsusliitudega ei kuulanud valitsus seda, mida neile räägiti vaid ajas oma asja. Läbirääkimiste lõpuks oli selge, et linnade-valdade tulud kasvavad vaid nn loomuliku kasvu teel aga kohustusi pannakse nende õlule juurde. Lisaks sellele, et valitsuse tasandil on rõõmupidu suurest eelarve kasvamisest, suurendab selline suhtumine selgelt ebavõrdsust jõukamate ja vaesemate omavalitsuste vahel. Omavalitsusjuhid pidasid vajalikuks oluliselt tugevdada kohalike omavalitsuste seaduslikku tulubaasi, tagamaks lisaks toimetulekule ka nende investeerimise ja projektide kaasfinantseerimise võime. Ei piisa vaid loosungitega valimislubaduste täitmisest vaid vaja on terviklikke ning põhimõttelisi lahendusi. Kuigi eelarve kasvab enneolematult, on siiski kurb, et omavalitsustele suunatava tulumaksu protsendi kasv = 0 krooni. Rahvaliidu survel viimase nelja aastaga pea pool miljardit suurenenud tasandusfondi kasv on järgmiseks neljaks aastaks planeeritud täpselt 0.- krooni ja ka omavalitsustele kohalike teede remondiks minevate summade osakaalu tõus on täpselt 0 %. Teede puhul on veel eriti tähelepanuväärne see, et summa kütuseaktsiisi kasvu arvel suureneb muidugi oluliselt, kuid see ilus kasv suunatakse sujuva liigutusega valitsusele otsustamiseks ja nimetatakse „investeeringuteks olulistele objektidele” ehk üldine teede pikkus ja sellest tulenev jaotamise mehhanism ei täida tänase valitsuse prioriteete!? Siira huviga ootan, millal see jaotuskava välja tuleb ja prioriteedid selguvad! Kui Eesti soovib tugevaid omavalitsusi siis on vaja väga selgelt suurendada kohalike omavalitsuste eelarve tasandusfondi vähemalt samas tempos riigieelarve keskmise kasvuga. Samuti tuleb suurendada tulumaksust kohalike omavalitsuste eelarve tuludesse kantavat määra igal aastal vähemalt 0,1 protsendipunkti, kuni omavalitsuste tulud suudavad katta kohustused. Ning suunata teedele eraldatavast kütuseaktsiisist 30% kohalikele teedele. Ilus oleks ka lõpetada jutud, et Eesti lasteaedasid ootab ees suur ning enneolematu arenguhüpe 250 miljoni krooni näol, millest uute ehitamiseks läheb tegelikkuses vaid pool ja selle eest saab kohe tõesti vähemalt 3 lasteaeda! Minu andmetel ehitab 3 lasteaeda järgmisel aastal Rae vald , teist samapalju Tartu vald ja meil on veel 225 omavalitsust, kes sellist tuge vajavad. Tõesti, paljudel ei olegi lasteaedade mure nii suur aga see-eest on mured mõnede teiste objektidega aga sinna planeeritakse veelgi vähem. Ehk siinkohal minu mõtteks see, et ei ole mõtet kaagutada, enne kui muna munetud! Kui põhimõttelisi ning sisulisi otsuseid omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks ei taheta teha siis ei ole nende väheviljatute munade munemise üle küll mingit suurt põhjust oma nokka rõõmustamiseks lahti teha.

>Eelmisel reedel korraldatud kohalike omavalitsuste foorumil „ Kohalik omavalitsus täna ja homme” nenditi 85 omavalitsusjuhi poolt, et 2008 aasta riigieelarve läbirääkimistel omavalitsusliitudega ei kuulanud valitsus seda, mida neile räägiti vaid ajas oma asja. Läbirääkimiste lõpuks oli selge, et linnade-valdade tulud kasvavad vaid nn loomuliku kasvu teel aga kohustusi pannakse nende õlule juurde. Lisaks sellele, et valitsuse tasandil on rõõmupidu suurest eelarve kasvamisest, suurendab selline suhtumine selgelt ebavõrdsust jõukamate ja vaesemate omavalitsuste vahel. Omavalitsusjuhid pidasid vajalikuks oluliselt tugevdada kohalike omavalitsuste seaduslikku tulubaasi, tagamaks lisaks toimetulekule ka nende investeerimise ja projektide kaasfinantseerimise võime. Ei piisa vaid loosungitega valimislubaduste täitmisest vaid vaja on terviklikke ning põhimõttelisi lahendusi. Kuigi eelarve kasvab enneolematult, on siiski kurb, et omavalitsustele suunatava tulumaksu protsendi kasv = 0 krooni. Rahvaliidu survel viimase nelja aastaga pea pool miljardit suurenenud tasandusfondi kasv on järgmiseks neljaks aastaks planeeritud täpselt 0.- krooni ja ka omavalitsustele kohalike teede remondiks minevate summade osakaalu tõus on täpselt 0 %. Teede puhul on veel eriti tähelepanuväärne see, et summa kütuseaktsiisi kasvu arvel suureneb muidugi oluliselt, kuid see ilus kasv suunatakse sujuva liigutusega valitsusele otsustamiseks ja nimetatakse „investeeringuteks olulistele objektidele” ehk üldine teede pikkus ja sellest tulenev jaotamise mehhanism ei täida tänase valitsuse prioriteete!? Siira huviga ootan, millal see jaotuskava välja tuleb ja prioriteedid selguvad! Kui Eesti soovib tugevaid omavalitsusi siis on vaja väga selgelt suurendada kohalike omavalitsuste eelarve tasandusfondi vähemalt samas tempos riigieelarve keskmise kasvuga. Samuti tuleb suurendada tulumaksust kohalike omavalitsuste eelarve tuludesse kantavat määra igal aastal vähemalt 0,1 protsendipunkti, kuni omavalitsuste tulud suudavad katta kohustused. Ning suunata teedele eraldatavast kütuseaktsiisist 30% kohalikele teedele. Ilus oleks ka lõpetada jutud, et Eesti lasteaedasid ootab ees suur ning enneolematu arenguhüpe 250 miljoni krooni näol, millest uute ehitamiseks läheb tegelikkuses vaid pool ja selle eest saab kohe tõesti vähemalt 3 lasteaeda! Minu andmetel ehitab 3 lasteaeda järgmisel aastal Rae vald , teist samapalju Tartu vald ja meil on veel 225 omavalitsust, kes sellist tuge vajavad. Tõesti, paljudel ei olegi lasteaedade mure nii suur aga see-eest on mured mõnede teiste objektidega aga sinna planeeritakse veelgi vähem. Ehk siinkohal minu mõtteks see, et ei ole mõtet kaagutada, enne kui muna munetud! Kui põhimõttelisi ning sisulisi otsuseid omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks ei taheta teha siis ei ole nende väheviljatute munade munemise üle küll mingit suurt põhjust oma nokka rõõmustamiseks lahti teha.