Category Archives: Kodust algab Eestimaa

Riigikogus saalis on infotund opositsioonisaadikutele üks väheseid võimalusi otse ministritelt küsida erinevatel teemadel. Olen ikka küsinud omavalitsuste teemadel ning kui kevadel suutsin peaministri endast välja viia väitega, et omavalitsustele tekitab Euroopa raha lisaks millegi ära tegemise rõõmule ka selgelt likviidsusprobleeme, siis sügis algas minu jaoks peaministri tõdemusega, et meie omavalitsused ei ole Euroopa kontekstis kindlasti mitte vaesed, vaid pigem siis vist oleme juba jõukad … Selgituseks ka kevadisele arvamusele veel seda, et minu väide põhines selgelt sellel, et kogu meie investeerimistegevus on läinud avalikus sektoris projektipõhiseks ning tihti ei tehta kohapeal mitte neid tegevusi, mida esmajärjekorras vaja oleks, vaid tegeleme nendega, kuhu on võimalik raha juurde saada ning seetõttu ka omafinantseering liigub teisestesse prioriteetidesse. Loomulikult on rahaline ressurss omavalitsuste jaoks ühesugune väärtus sõltumata tema päritolust, kuid oma igapäevategevuste ja kohustuste täitmiseks tekitab projektipõhine elu siiski palju probleeme juurde. Riigikohtu lahendist President juhtis oma seekordses sügishooaja avakõnes Riigikogu liikmetele muuhulgas tähelepanu sellele, et vaatamata poolteist aastat tagasi tehtud Riigikohtu otsusele ei ole tänaseni eraldatud valdade ja linnade ülesandeid- ehk mis on siis kohalikud ülesanded ja mis riiklikud. Seda teemat veidi uurides sai mulle selgeks, et tegelikkuses on see takerdunud ning seetõttu küsisin seda ka austet peaministrilt. Tema vastus oli muidugi klassikaline, et tegemist on protsessiga ning juba selle aasta eelarves sellega arvestati! Seda kahjuks ei õnnestunud enam küsida, milles see küll väljendub? Kohustus sellega tegelda anti valitsuses loomulikult vastavale ministeeriumile ning ainus dokument, mis mul selle valdkonna arengus leida õnnestus, kandis toredat pealkirja „Kohustuslike kohaliku omavalitsuse ülesannete ja kohaliku omavalitsuse üksuste täidetavate riiklike ülesannete piiritlemise juhend“ . Kõlab ju toredasti. Reaalselt on lisaks arutlemisele ja juhendi tegemisele omavalitsustele antud viimastel aastatel mitmeid uusi ülesandeid ikka pigem juurde ning vastavalt põhiseadusele peaks nendega kaasnema ka vahendid, kuid neid ju ei ole juurde antud, pigem vastupidi ning seetõttu ei saa sellest loogikast kohe kuidagi aru. Taas näitas valitsusjuht ennast ikka uskumatu jutuvestjana, kui kinnitas tõsise näoga, et meie omavalitsused ei ole vaesed, vaid kuulume ikka Euroopas paremate sekka – tõeline klassika on ikka võrdlus, et loomulikult jääb meie KOV-de 25 % osakaal avaliku sektori osast alla Rootsi ja Taani üle 50% osale, kuid eestlased peaks siiski uhked olema. Meil on küll pikk tee naabriteni, kuid Malta 1,5 %-le paneme ikka pikalt ära. Rõõmustagem eestimaalased,rõõmustagem. Tegelikkuses ei olegi ju probleemiks mingi statistilise % suurus iseenesest, vaid ikka kohustuste ja vahendite omavaheline suhe ning seeläbi kohalike omavalitsuste toimiminening teenuste pakkumine ja see on Eestis ikka väga käest ära läinud. ´ Lisaks ressursside vähendamisele on kõrgiks muutunud ka riigivalitsejate suhtumine omavalitsustesse, kui mingitesse tüütutesse putukatesse, kes justkui ei oleks mingi osa meie riigi süsteemist. See suhtumine väljendub ilmekalt erinevates debattides ja kahjks ka riigieelarve läbirääkimistel. Põhiseaduse § 154 sätestab et kohalikud omavalitsused otsustavad ja korraldavad kõiki omavalitsuse küsimusi iseseisvalt. Oma küsimuste iseseisev otsustamine tähendab omavalitsuste autonoomiat, mis on Euroopa kohaliku omavalitsuse harta aluspõhimõte. Kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõte eksisteerib avaliku võimu detsentraliseerimise ning riigivõimu piiramise ja tasakaalustamise huvides. Selle põhiseadusliku väärtuse kaitsele peavad olema suunatud ka meie edasised sammud partnerlussuhtes riik vs omavalitsus.

>Sotside esikirjutaja Hannes Rumm püüab täna ajakirjanduses avaldatud arvamusloos jätta muljet, et praeguses olukorras on süüdi kõik teised valitsused ning tänane rahandusminister püüab päästa, mida veel päästa annab. Iseenesest on Rummi käitumine mõistetav – keegi ju peab dzotti ette hüppama! Kurb tõsiasi, mida sotsid täna tunnistada ei taha, on kahjuks see, et Rahvaliit, eesotsas endise rahandusminister Aivar Sõerdiga hoiatasid Padarit väga mitmel korral kahjulike tagajärgede eest, kui viimane hakkas vastu võtma 2007. aasta positiivset lisaeelarvet mahus 6,2 miljardit krooni. Sellest suurest ampsust oli aga veel vähe. Lisaks koostati 2008. aasta eelarve, mis oli võrreldes 2007. aasta põhieelarvega veerandi võrra veelgi suurem. Seega raisati oma lubaduste katteks mõtlematult raha, mida täna oleks resveridena hädasti vaja. Rahvaliit hoiatas Padarit ja kogu koalitsiooni korduvalt selle sammu eest, kuna maailmamajanduses olid kõik ohumärgid languseks olemas ning Eesti edupäike juba pilve taha kaduma hakanud. Aivar Sõerd on korduvalt öelnud, et suurim viga meie eelarvepoliitikas oli 2007. aastal positiivse lisaeelarve vastuvõtmine. Seda on nüüd kinnitanud ka tagantjärele Eesti Pank, kes tunnistab, et vaatamata mitmetele hoiatustele ei suutnud valitsus kulude kasvu piisavalt kiirelt ohjeldada ja kohandada end muutunud oludega. Just see Eesti Panga ülevaade kinnitab Rahvaliidu varasemat hoiatust, mille kohaselt poleks rahandusminister tohtinud raisata 2007. aasta ülejääke ja suurendada 2008. aasta eelarvet pretsedenditu 25% võrra. Ma kirjutan seda kõike mitte eneseõigustuseks või tagantjärele targutamiseks vaid seetõttu, et hinge teeb haigeks, kui asja sisust kaugel asuvad tegelased hakkavad eelmist valitsust oma hullude otsuste tagajärgedes siunama. Samuti seepärast, et püütakse jätta muljet, et keegi ei näinud seda ette ja kui keegi oleks teadnud siis oleks teisiti teinud! See on selline demagoogia, et süda läheb pahaks – vaadake kasvõi meie pressiteateid alates 2007 aasta hiliskevadest ja sisuliselt kõik, mille eest Rahvaliit tol hetkel hoiatas, on kahjuks ka tõeks osutunud. Aga ega paremaks pole ikka midagi läinud – meie majandusolukord muutub juba lausa tundidega, kuid tark ja “ettevõtjasõbralik” valitsus ei ole suutnud MITTE ÜHTEGI reaalset otsust vastu võtta, mis aitaks kaasa majanduse edenemisele. Kembeldakse omavahel ja valmistutakse vaid valimisteks. Isegi täna, kui peaks arutama majanduskriisi ( ja tõenäoliselt juba ka valitsuskriisi )lahenduste üle, ei ole see mitte võimalik! Miks? Sest peaministri arvates on ikka veel kõik majanduses enam-vähem ja endisest esisotsist rahandusminister peab osalema valimisüritustel ning kindlustama endale leiva ja rummi ka jaanipäevaks!

>Sotside esikirjutaja Hannes Rumm püüab täna ajakirjanduses avaldatud arvamusloos jätta muljet, et praeguses olukorras on süüdi kõik teised valitsused ning tänane rahandusminister püüab päästa, mida veel päästa annab. Iseenesest on Rummi käitumine mõistetav – keegi ju peab dzotti ette hüppama! Kurb tõsiasi, mida sotsid täna tunnistada ei taha, on kahjuks see, et Rahvaliit, eesotsas endise rahandusminister Aivar Sõerdiga hoiatasid Padarit väga mitmel korral kahjulike tagajärgede eest, kui viimane hakkas vastu võtma 2007. aasta positiivset lisaeelarvet mahus 6,2 miljardit krooni. Sellest suurest ampsust oli aga veel vähe. Lisaks koostati 2008. aasta eelarve, mis oli võrreldes 2007. aasta põhieelarvega veerandi võrra veelgi suurem. Seega raisati oma lubaduste katteks mõtlematult raha, mida täna oleks resveridena hädasti vaja. Rahvaliit hoiatas Padarit ja kogu koalitsiooni korduvalt selle sammu eest, kuna maailmamajanduses olid kõik ohumärgid languseks olemas ning Eesti edupäike juba pilve taha kaduma hakanud. Aivar Sõerd on korduvalt öelnud, et suurim viga meie eelarvepoliitikas oli 2007. aastal positiivse lisaeelarve vastuvõtmine. Seda on nüüd kinnitanud ka tagantjärele Eesti Pank, kes tunnistab, et vaatamata mitmetele hoiatustele ei suutnud valitsus kulude kasvu piisavalt kiirelt ohjeldada ja kohandada end muutunud oludega. Just see Eesti Panga ülevaade kinnitab Rahvaliidu varasemat hoiatust, mille kohaselt poleks rahandusminister tohtinud raisata 2007. aasta ülejääke ja suurendada 2008. aasta eelarvet pretsedenditu 25% võrra. Ma kirjutan seda kõike mitte eneseõigustuseks või tagantjärele targutamiseks vaid seetõttu, et hinge teeb haigeks, kui asja sisust kaugel asuvad tegelased hakkavad eelmist valitsust oma hullude otsuste tagajärgedes siunama. Samuti seepärast, et püütakse jätta muljet, et keegi ei näinud seda ette ja kui keegi oleks teadnud siis oleks teisiti teinud! See on selline demagoogia, et süda läheb pahaks – vaadake kasvõi meie pressiteateid alates 2007 aasta hiliskevadest ja sisuliselt kõik, mille eest Rahvaliit tol hetkel hoiatas, on kahjuks ka tõeks osutunud. Aga ega paremaks pole ikka midagi läinud – meie majandusolukord muutub juba lausa tundidega, kuid tark ja “ettevõtjasõbralik” valitsus ei ole suutnud MITTE ÜHTEGI reaalset otsust vastu võtta, mis aitaks kaasa majanduse edenemisele. Kembeldakse omavahel ja valmistutakse vaid valimisteks. Isegi täna, kui peaks arutama majanduskriisi ( ja tõenäoliselt juba ka valitsuskriisi )lahenduste üle, ei ole see mitte võimalik! Miks? Sest peaministri arvates on ikka veel kõik majanduses enam-vähem ja endisest esisotsist rahandusminister peab osalema valimisüritustel ning kindlustama endale leiva ja rummi ka jaanipäevaks!

>Eile Riigikogus toimunud Reiljani ja Tuiksoo saadikupuutumatuse võtmist kommenteerinud rahvasaadik ja tõenäoline Eesti uus rahakotihoidja Eiki Nestor eksitab teadlikult avalikkust. Ma lihtsalt ei tahaks uskuda, et poliitveterani mälu hakkab alt vedama ja seetõttu tundus tema poolt väljaöeldu pehmelt öeldes pahatahtlik vale. Ta väitis, et kui ühelt endiselt rohelise keskkonna eest vastutaval oravast ministril puutumatust omal ajal ära võeti, siis olla ta tulnud Riigikogu pulti ning rääkinud, miks tema saba enam ei peaks kaitse all olema ning selle vabaks laskmise üle siirast rõõmu tunneb. Ta olla kohe puldist ise palunud, et saalisviibijad tema puutumatuse ikkest vabaks laseks, et siis kogu Eestimaa saaks tema saba kohevust ja pähklikuhja vägevust koos kohtuga hinnata. Nimelt kritiseeris Nestor eile Tuiksood ja Reiljanit selle eest, et nemad sarnaselt ei käitunud ja kohe üldse mitte saalis istudes seda komejanti ise kaasa ei mänginud. Kas tulevane rahapaja tassija on tõesti unustanud, et seadus seda ei luba? Nimelt Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei luba saadikul sellisel puhul sõna võtta ega hääletada. Seda ei saanud ka teha oma ajal härrasmees, kellele ta viitas ja seetõttu tundub mulle küll, et Nestor lihtsalt ajas rahvale pada ning üritas selge pahatahtlikkusega oma kolleege irooniliselt mustata. ————————————————————————————-Ja väikese vihjena võib lugeda ka allolevat seadusepunkti, millest kohe kuidagi kaksipidi aru ei tohiks saada… RIIGIKOGU KODU- JA TÖÖKORRA SEADUS § 151. Ettepaneku arutamise kord (1) Ettepaneku arutamine algab selle esitaja ettekandega. Käesoleva seaduse § 149 punktis 3 nimetatud ettepaneku arutamisel esinevad ettekannetega ka põhiseaduskomisjoni esindaja ning arutatava seaduse või Riigikogu otsuse Riigikogu menetluses olnud eelnõu juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib igale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. (2) Ettepaneku arutamisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. (3) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja ettepaneku hääletamisele. (4) Kui ettepanek puudutab Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmist, siis see Riigikogu liige sõna võtta ega hääletada ei tohi. (5) Käesoleva seaduse § 149 punktides 1 ja 2 nimetatud ettepanekute toetamiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus. Käesoleva seaduse § 149 punktis 3 nimetatud ettepaneku toetamiseks on nõutav poolthäälteenamus. (6) Käesoleva seaduse § 149 punktides 1 ja 2 ettenähtud juhtudel vormistatakse Riigikogu otsustus Riigikogu otsusena. Kes viitsib võib ka lugeda vastavat stenogrammi Riigikogu ajaloo arhiivist: http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/1996/04/t96042913.html

>Eile Riigikogus toimunud Reiljani ja Tuiksoo saadikupuutumatuse võtmist kommenteerinud rahvasaadik ja tõenäoline Eesti uus rahakotihoidja Eiki Nestor eksitab teadlikult avalikkust. Ma lihtsalt ei tahaks uskuda, et poliitveterani mälu hakkab alt vedama ja seetõttu tundus tema poolt väljaöeldu pehmelt öeldes pahatahtlik vale. Ta väitis, et kui ühelt endiselt rohelise keskkonna eest vastutaval oravast ministril puutumatust omal ajal ära võeti, siis olla ta tulnud Riigikogu pulti ning rääkinud, miks tema saba enam ei peaks kaitse all olema ning selle vabaks laskmise üle siirast rõõmu tunneb. Ta olla kohe puldist ise palunud, et saalisviibijad tema puutumatuse ikkest vabaks laseks, et siis kogu Eestimaa saaks tema saba kohevust ja pähklikuhja vägevust koos kohtuga hinnata. Nimelt kritiseeris Nestor eile Tuiksood ja Reiljanit selle eest, et nemad sarnaselt ei käitunud ja kohe üldse mitte saalis istudes seda komejanti ise kaasa ei mänginud. Kas tulevane rahapaja tassija on tõesti unustanud, et seadus seda ei luba? Nimelt Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei luba saadikul sellisel puhul sõna võtta ega hääletada. Seda ei saanud ka teha oma ajal härrasmees, kellele ta viitas ja seetõttu tundub mulle küll, et Nestor lihtsalt ajas rahvale pada ning üritas selge pahatahtlikkusega oma kolleege irooniliselt mustata. ————————————————————————————-Ja väikese vihjena võib lugeda ka allolevat seadusepunkti, millest kohe kuidagi kaksipidi aru ei tohiks saada… RIIGIKOGU KODU- JA TÖÖKORRA SEADUS § 151. Ettepaneku arutamise kord (1) Ettepaneku arutamine algab selle esitaja ettekandega. Käesoleva seaduse § 149 punktis 3 nimetatud ettepaneku arutamisel esinevad ettekannetega ka põhiseaduskomisjoni esindaja ning arutatava seaduse või Riigikogu otsuse Riigikogu menetluses olnud eelnõu juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib igale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. (2) Ettepaneku arutamisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. (3) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja ettepaneku hääletamisele. (4) Kui ettepanek puudutab Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmist, siis see Riigikogu liige sõna võtta ega hääletada ei tohi. (5) Käesoleva seaduse § 149 punktides 1 ja 2 nimetatud ettepanekute toetamiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus. Käesoleva seaduse § 149 punktis 3 nimetatud ettepaneku toetamiseks on nõutav poolthäälteenamus. (6) Käesoleva seaduse § 149 punktides 1 ja 2 ettenähtud juhtudel vormistatakse Riigikogu otsustus Riigikogu otsusena. Kes viitsib võib ka lugeda vastavat stenogrammi Riigikogu ajaloo arhiivist: http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/1996/04/t96042913.html