Category Archives: Kodust algab Eestimaa

>Täna teeb reformierakondlasest Riigikogu liige Jürgen Ligi Eesti Ekspressis väga kummalise avalduse, nimelt ta kuulutab, et järgmisel aastal algab ametnike suur ja ähvardav koondamine. Ehk poleks selles lauses (reformierakondlase suust!) isegi midagi imelikku, kui seesama erakond veel mõned nädalad tagasi poleks soovinud jätkuvalt palgata 2500 uut ametnikku, samas kui opositsioon juhtis tähelepanu muuhulgas kohalike omavalitsuste toetuste äravõtmisele. Eelmise aasta detsembris kinnitatud 2008. a. Riigieelarve nägi ette 2500 uue ametniku töölevõtmise. Veel hilissügisel Riigikogus väitis peaminister, et kindlasti poleks ka aus öelda Riigikogu liikmetele, et kõik kohad on täidetud sel ajal, kui nad tegelikult ei ole täidetud ja vajadus nende kohtade täitmise järgi on reaalselt olemas. Peaminister Andrus Ansipi sõnul oli kõige rohkem inimesi kavas tööle võtta kaitseväe süsteemi. Lisaks juhtis peaminister tähelepanu, et on vaja palgata veel ka vangivalvureid seoses Jõhvi vangla töölehakkamisega, lisaks pidavat puudus olema õpetajatest, tuletõrjujatest, medõdedest, politseinikest, bussijuhtidest. Toona tunnistas peaminister, et võitlus hea tööjõu pärast on Eestis läinud väga pingsaks ja tugevaks. Võistlus käib nii riigisektoris kui ka erasektoris kui ka nende kahe sektori vahel. “Ma ei näe mitte mingisugust põhjust, miks praegu peaks avalik sektor loobuma pretendeerimast heale tööjõule,” ütles peaminister 7. novembril 2007. Ja täna püüab meie peaministripartei viimane tõeline reformlane, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi mängida prohvetit ja kuulutada, et järgmisel aastal algab ametnike suur koondamislaine. Siinkohal tuletaks küll Ligile meelde, et veel mõni nädal tagasi tegi opositsioon negatiivse lisaeelarve teiseks lugemiseks ettepaneku 2500-st uuest ametikohast täita 2008. aastal 500 ning 2000 jätta täitmata. Vastavalt rahandusminister Ivari Padari sõnadele on keskmine ministeeriumide töötajate palk umbes 18 000 krooni. Aastane kulu tööandjale sellise kuupalgaga töötaja kohta on ca 300 000 krooni ja 2000 töötaja kohta kokku oleks olnud eelarves juba ligi 600 miljonit krooni. Kuid seesama Jürgen Ligi lükkas uute ametnike mittepalkamise ettepaneku tagasi. Nüüd soovib retoorikat muutnud ja populistlik Ligi olemasolevaid ametnikke isegi koondada! Ligi avaldus on populistlik ja lammutab meie õhukest riiki veelgi. Sellise avalduse peale, et täna peaks ametnikud hakkama uusi töökohti vaatama, saavutame vaid küll selle, et meie parimad riigiametnikud tõepoolest lahkuvad.Minu meelest tuleks enne riigiametnike koondamist suuta mõelda ikka ka teiste ja võibolla isegi mingis mõttes samalaadsete kulutuste kärpimisele. Üks valdkond, kus annab kõvasti kokku hoida on kindlasti igasugused lisarahad ametnikele. Koondamine jätab inimesed tööst ilma ja tõenäoliselt jääb ka hulk tööd riigi hüvanguks tegemata, kuid lisatasude ja hüvitiste kaotamine riigile raskel ajal jätaks riigile töötegija ja ka inimesele teenistuse alles.Lihtsa matemaatika tulemusel saaks ainuüksi keskastme juhtide autokompensiatsioonide ja telefonitoetuste arvelt kokku hoida vähemalt samasuure summa kui saaks välja käimata jätta 2000 paberil asuva töökoha loomisega. Siinkohal teeksingi ettepaneku tuua avalikkuse ette kui palju ministeeriumis makstakse erinevaid kompensiatsioone ja lisatasusid. Alustaks äkki kokkuhoiuga enne kui riiki lammutame ehk küsimus on selles kas on tegelik tahe lammutada riiki või siiski kärpida kulutusi?

>Täna teeb reformierakondlasest Riigikogu liige Jürgen Ligi Eesti Ekspressis väga kummalise avalduse, nimelt ta kuulutab, et järgmisel aastal algab ametnike suur ja ähvardav koondamine. Ehk poleks selles lauses (reformierakondlase suust!) isegi midagi imelikku, kui seesama erakond veel mõned nädalad tagasi poleks soovinud jätkuvalt palgata 2500 uut ametnikku, samas kui opositsioon juhtis tähelepanu muuhulgas kohalike omavalitsuste toetuste äravõtmisele. Eelmise aasta detsembris kinnitatud 2008. a. Riigieelarve nägi ette 2500 uue ametniku töölevõtmise. Veel hilissügisel Riigikogus väitis peaminister, et kindlasti poleks ka aus öelda Riigikogu liikmetele, et kõik kohad on täidetud sel ajal, kui nad tegelikult ei ole täidetud ja vajadus nende kohtade täitmise järgi on reaalselt olemas. Peaminister Andrus Ansipi sõnul oli kõige rohkem inimesi kavas tööle võtta kaitseväe süsteemi. Lisaks juhtis peaminister tähelepanu, et on vaja palgata veel ka vangivalvureid seoses Jõhvi vangla töölehakkamisega, lisaks pidavat puudus olema õpetajatest, tuletõrjujatest, medõdedest, politseinikest, bussijuhtidest. Toona tunnistas peaminister, et võitlus hea tööjõu pärast on Eestis läinud väga pingsaks ja tugevaks. Võistlus käib nii riigisektoris kui ka erasektoris kui ka nende kahe sektori vahel. “Ma ei näe mitte mingisugust põhjust, miks praegu peaks avalik sektor loobuma pretendeerimast heale tööjõule,” ütles peaminister 7. novembril 2007. Ja täna püüab meie peaministripartei viimane tõeline reformlane, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi mängida prohvetit ja kuulutada, et järgmisel aastal algab ametnike suur koondamislaine. Siinkohal tuletaks küll Ligile meelde, et veel mõni nädal tagasi tegi opositsioon negatiivse lisaeelarve teiseks lugemiseks ettepaneku 2500-st uuest ametikohast täita 2008. aastal 500 ning 2000 jätta täitmata. Vastavalt rahandusminister Ivari Padari sõnadele on keskmine ministeeriumide töötajate palk umbes 18 000 krooni. Aastane kulu tööandjale sellise kuupalgaga töötaja kohta on ca 300 000 krooni ja 2000 töötaja kohta kokku oleks olnud eelarves juba ligi 600 miljonit krooni. Kuid seesama Jürgen Ligi lükkas uute ametnike mittepalkamise ettepaneku tagasi. Nüüd soovib retoorikat muutnud ja populistlik Ligi olemasolevaid ametnikke isegi koondada! Ligi avaldus on populistlik ja lammutab meie õhukest riiki veelgi. Sellise avalduse peale, et täna peaks ametnikud hakkama uusi töökohti vaatama, saavutame vaid küll selle, et meie parimad riigiametnikud tõepoolest lahkuvad.Minu meelest tuleks enne riigiametnike koondamist suuta mõelda ikka ka teiste ja võibolla isegi mingis mõttes samalaadsete kulutuste kärpimisele. Üks valdkond, kus annab kõvasti kokku hoida on kindlasti igasugused lisarahad ametnikele. Koondamine jätab inimesed tööst ilma ja tõenäoliselt jääb ka hulk tööd riigi hüvanguks tegemata, kuid lisatasude ja hüvitiste kaotamine riigile raskel ajal jätaks riigile töötegija ja ka inimesele teenistuse alles.Lihtsa matemaatika tulemusel saaks ainuüksi keskastme juhtide autokompensiatsioonide ja telefonitoetuste arvelt kokku hoida vähemalt samasuure summa kui saaks välja käimata jätta 2000 paberil asuva töökoha loomisega. Siinkohal teeksingi ettepaneku tuua avalikkuse ette kui palju ministeeriumis makstakse erinevaid kompensiatsioone ja lisatasusid. Alustaks äkki kokkuhoiuga enne kui riiki lammutame ehk küsimus on selles kas on tegelik tahe lammutada riiki või siiski kärpida kulutusi?

>… ehk, kes kontrollib Postimeest? Rahvaliidu volikogu otsustas algatada täna allkirjade kogumise kampaania riigimetsa erastamise vastu. Rahvaliidu pressiteade selle avalduse kohtajõudis kiiresti kõikidesse online uudisteportaalidesse. Siinkohal sügav kummardus Delfi, EPL online, ETV24, Õhtulehe ja ka teistele portaalidele, kes kajastasid minu meelest Eesti ühiskonna kontekstis täna üht olulisemat uudist ja teevad seda suurelt oma esilehtedel siiani. Nii nagu mujalgi saavutas see teade ka Postimehe veebikeskkonnas kiiresti palju kommentaare, sest seeteema on oluline paljudele eestimaalastele. Vaid mõne tunniga oli seal juba pea 80 kommentaari, mis olid valdavalt positiivsed ja tunnustasid õige asja nimel tegutsemist.Ja siis ?!?!Tuli vist kusagilt kõigevägevama käsk ja nimetatud uudis kadus koos kommentaaridega esilehelt ääreribale. Suhteliselt tiheda lehekülje külastajana saan vaid tõdeda, et reeglina enim kommenteeritud uudisega nii ei juhtu.Ehk – palju õnne Eesti rahvale, kes hindab kõrgelt meie maailma edetabelites kõrgel kohal asetsevat ajakirjandusvabadust. Ega siin olegi midagi iriseda, iga lehe vastutavad väljaandjad teevad oma tööd ja teavad, mida nad peavad oluliseks ja mida mitte. Siiski suutis selline liigutus Postimees onlines aga mind üllatada. Uskumatud lood aga kahjuks nii on… Paranoia ? Eks see jääb igaühe enda hinnata. Tean vaid, et sellise kommentaari kirjutamisega saan enda peale suure pahameele, et jälle üks hull, kes arvab,et kusagil struktuurides … aga midagi ei ole teha, kui selged faktid räägivad oma keelt. Kogu selle huumori peale tahaks rõhutada, et Rahvaliit ei kogunud allkirju meie elektrijaamade erastamise protsessi ajal mitte erakonna toetuspinna suurendamiseks vaid Eesti riigi strateegilise vara päästmiseks ja sama eesmärk on meil ka seekord riigimetsa kaitseks välja astudes. Tookord me oma eesmärgi saavutasime ja täna on eestimaalastel jätkuvalt üks madalama hinnaga elektrienergiaid Euroopas. Eks aeg näitab, kas suudame ka seekord soovitava tulemuse saavutada. ———————————————————————————————— Lisainfo: Rahvaliidu pressiteade koos lisadega: Täna, 12. aprillil tegi Eestimaa Rahvaliidu volikogu Riigikogu Rahvaliidufraktsioonile ülesandeks algatada Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusenaEesti riigimetsa tuleviku arutelu ning algatas allkirjade kogumiseriigimetsa kaitseks. “Lisaks RMK reformile on koostamisel metsaseaduse põhimõttelised muudatused,kuhu on peidetud võimalused riigimets kitsastes grupihuvides laiali jagadaja maha müüa,” ütles Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees KarelRüütli. “Oleme seisukohal, et riigimetsa kui meie ühisvara tulevik vajabigakülgset arutelu ja kogu ühiskonna üksmeelt, arvestades nii sotsiaalseid,majanduslikke, regionaalseid kui ka kultuurilisi aspekte.” Rüütli hinnangul ei ole metskondade likvideerimine ainus kulutustevähendamise võimalus. “Kokku ei tohi hoida metsas töötavate inimeste arvelt,vaid vähendada tuleks peakontoris ja regioonides töötavate inimeste arvu,”tõdes Rüütli. “Sama on leidnud ka tunnustatud metsanduse spetsialistid, kespeavad nii RMK reformi kui ka metsaseaduse muutmist läbimõtlematuks javastutustundetuks,” märkis Rüütli. Uus kavandatav metsaseadus seab ohtu riigimetsa olemasolu, hoiu- jakaitsemetsad ning metsanduse arengukava kui rahvusliku kokkuleppe vajaduse.Riigimetsa Majandamise Keskus on alustanud ulatuslikku metskondadelikvideerimist. 63-st metskonnast on kavas alles jätta vaid 17, 550-stkõrgharitud metsandusspetsialistist jääks tööle vaid 250. Väidetavalt onkavas lahutada metsa kasvatamine, majandamine ja müük. See aga lõhubriigimetsanduse järjekestvuse, kaotab peremehe ning võib kaasa tuuaröövelliku metsaraide. Hääbumisele määratakse 50 elujõulist metsaküla ja-asulat üle Eesti. Need ennatlikud sammud seavad ohtu Eestimaast ligi veerandit katva hindamatuväärtusega elu- ning looduskeskkonna – Eesti riigimetsa tuleviku.Rahvaliidu volikogu on seisukohal, et Riigimets ei ole äriobjekt, vaid Eestirahvuslik rikkus, mis vajab meie kõigi ühist hoolt ja kaitset. Lisainfo:Karel RüütliRiigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees524 6312Karel.ryytli@riigikogu.ee Manuela PihlapEestimaa Rahvaliidu teabejuht562 50398 Täiendav info:Uue metsaseaduse eelnõu puuduseid:1. Uuest metsaseadusest tahetakse välja viia minimaalne riigimetsapindala (20%) ja kaotada riigimetsa mõiste.2. Uue metsaseadusega soovitakse luua võimalus riigimetsavõõrandamiseks ja riigimetsa kasutusse andmiseks.3. Uue metsaseadusega soovitakse nõrgendada kontrolli RMK tehinguteüle. Kinnisasja võõrandamise otsuse teeb nõukogu, kes kooskõlastab omaotsuse riigivara valitsejaga, mis varem oli ministri pädevus.4. Uus metsaseadus kaotab seadusest ära puistute raievanused, millestalates lageraie on lubatud. Uue seaduse järgi hakkavad ministridraievanuseid kehtestama metsa majandamise eeskirjaga.5. Uus metsaseadus kaotab ära metsanduse suunamiseks koostatavaarengukava vajaduse, mille Vabariigi Valitsus esitab Riigikogulearutamiseks. Arengukava koostamisel peaksid osalema uurimisasutused jametsandusega seotud olulised huvigrupid.6. Uus metsaseadus annab RMK-le võimaluse äriühingute moodustamiseks jaerasektori kaasamiseks, millega luuakse võimalused riigimetsa hiilivakserastamiseks.7. Uus metsaseadus kaotab hoiumetsa ja kaitsemetsa kategooriad. Eestimaa Rahvaliidu ettepanekud metsamajanduse efektiivsemaks muutmiseks: 1. Likvideerida regioonid ja viia metskonnad peakontori alluvusse,ilma, et vähendada metskondade arvu. Peakontor saaks suurepäraseltmetskondade juhtimisega hakkama. Kontrolli tugevdamiseks võiks kaaludarevidentmetsaülemate süsteemi taastamist.2. Vähendada kulutusi metsade korraldamisele RMK enda koosseisusolevate töötajate poolt.3. Optimeerida peakontoris töötavate inimeste arvu, kokku ei saa hoidaainult metsas töötavate inimeste arvelt.4. RMK tihedam koostöö erametsandusega, pakkudes erametsaomanikeleteenuseid, nagu näiteks nõustamist ja informatsiooni. Juba praegu teeb RMKkoostööd erametsaomanikega nt. maapinna ettevalmistust erametsaomanikele.Sellega suureneb RMK käive.5. Enne reformi on vaja anda hinnang, kui palju läheb tänane RMK reformmaksma.

>… ehk, kes kontrollib Postimeest? Rahvaliidu volikogu otsustas algatada täna allkirjade kogumise kampaania riigimetsa erastamise vastu. Rahvaliidu pressiteade selle avalduse kohtajõudis kiiresti kõikidesse online uudisteportaalidesse. Siinkohal sügav kummardus Delfi, EPL online, ETV24, Õhtulehe ja ka teistele portaalidele, kes kajastasid minu meelest Eesti ühiskonna kontekstis täna üht olulisemat uudist ja teevad seda suurelt oma esilehtedel siiani. Nii nagu mujalgi saavutas see teade ka Postimehe veebikeskkonnas kiiresti palju kommentaare, sest seeteema on oluline paljudele eestimaalastele. Vaid mõne tunniga oli seal juba pea 80 kommentaari, mis olid valdavalt positiivsed ja tunnustasid õige asja nimel tegutsemist.Ja siis ?!?!Tuli vist kusagilt kõigevägevama käsk ja nimetatud uudis kadus koos kommentaaridega esilehelt ääreribale. Suhteliselt tiheda lehekülje külastajana saan vaid tõdeda, et reeglina enim kommenteeritud uudisega nii ei juhtu.Ehk – palju õnne Eesti rahvale, kes hindab kõrgelt meie maailma edetabelites kõrgel kohal asetsevat ajakirjandusvabadust. Ega siin olegi midagi iriseda, iga lehe vastutavad väljaandjad teevad oma tööd ja teavad, mida nad peavad oluliseks ja mida mitte. Siiski suutis selline liigutus Postimees onlines aga mind üllatada. Uskumatud lood aga kahjuks nii on… Paranoia ? Eks see jääb igaühe enda hinnata. Tean vaid, et sellise kommentaari kirjutamisega saan enda peale suure pahameele, et jälle üks hull, kes arvab,et kusagil struktuurides … aga midagi ei ole teha, kui selged faktid räägivad oma keelt. Kogu selle huumori peale tahaks rõhutada, et Rahvaliit ei kogunud allkirju meie elektrijaamade erastamise protsessi ajal mitte erakonna toetuspinna suurendamiseks vaid Eesti riigi strateegilise vara päästmiseks ja sama eesmärk on meil ka seekord riigimetsa kaitseks välja astudes. Tookord me oma eesmärgi saavutasime ja täna on eestimaalastel jätkuvalt üks madalama hinnaga elektrienergiaid Euroopas. Eks aeg näitab, kas suudame ka seekord soovitava tulemuse saavutada. ———————————————————————————————— Lisainfo: Rahvaliidu pressiteade koos lisadega: Täna, 12. aprillil tegi Eestimaa Rahvaliidu volikogu Riigikogu Rahvaliidufraktsioonile ülesandeks algatada Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusenaEesti riigimetsa tuleviku arutelu ning algatas allkirjade kogumiseriigimetsa kaitseks. “Lisaks RMK reformile on koostamisel metsaseaduse põhimõttelised muudatused,kuhu on peidetud võimalused riigimets kitsastes grupihuvides laiali jagadaja maha müüa,” ütles Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees KarelRüütli. “Oleme seisukohal, et riigimetsa kui meie ühisvara tulevik vajabigakülgset arutelu ja kogu ühiskonna üksmeelt, arvestades nii sotsiaalseid,majanduslikke, regionaalseid kui ka kultuurilisi aspekte.” Rüütli hinnangul ei ole metskondade likvideerimine ainus kulutustevähendamise võimalus. “Kokku ei tohi hoida metsas töötavate inimeste arvelt,vaid vähendada tuleks peakontoris ja regioonides töötavate inimeste arvu,”tõdes Rüütli. “Sama on leidnud ka tunnustatud metsanduse spetsialistid, kespeavad nii RMK reformi kui ka metsaseaduse muutmist läbimõtlematuks javastutustundetuks,” märkis Rüütli. Uus kavandatav metsaseadus seab ohtu riigimetsa olemasolu, hoiu- jakaitsemetsad ning metsanduse arengukava kui rahvusliku kokkuleppe vajaduse.Riigimetsa Majandamise Keskus on alustanud ulatuslikku metskondadelikvideerimist. 63-st metskonnast on kavas alles jätta vaid 17, 550-stkõrgharitud metsandusspetsialistist jääks tööle vaid 250. Väidetavalt onkavas lahutada metsa kasvatamine, majandamine ja müük. See aga lõhubriigimetsanduse järjekestvuse, kaotab peremehe ning võib kaasa tuuaröövelliku metsaraide. Hääbumisele määratakse 50 elujõulist metsaküla ja-asulat üle Eesti. Need ennatlikud sammud seavad ohtu Eestimaast ligi veerandit katva hindamatuväärtusega elu- ning looduskeskkonna – Eesti riigimetsa tuleviku.Rahvaliidu volikogu on seisukohal, et Riigimets ei ole äriobjekt, vaid Eestirahvuslik rikkus, mis vajab meie kõigi ühist hoolt ja kaitset. Lisainfo:Karel RüütliRiigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees524 6312Karel.ryytli@riigikogu.ee Manuela PihlapEestimaa Rahvaliidu teabejuht562 50398 Täiendav info:Uue metsaseaduse eelnõu puuduseid:1. Uuest metsaseadusest tahetakse välja viia minimaalne riigimetsapindala (20%) ja kaotada riigimetsa mõiste.2. Uue metsaseadusega soovitakse luua võimalus riigimetsavõõrandamiseks ja riigimetsa kasutusse andmiseks.3. Uue metsaseadusega soovitakse nõrgendada kontrolli RMK tehinguteüle. Kinnisasja võõrandamise otsuse teeb nõukogu, kes kooskõlastab omaotsuse riigivara valitsejaga, mis varem oli ministri pädevus.4. Uus metsaseadus kaotab seadusest ära puistute raievanused, millestalates lageraie on lubatud. Uue seaduse järgi hakkavad ministridraievanuseid kehtestama metsa majandamise eeskirjaga.5. Uus metsaseadus kaotab ära metsanduse suunamiseks koostatavaarengukava vajaduse, mille Vabariigi Valitsus esitab Riigikogulearutamiseks. Arengukava koostamisel peaksid osalema uurimisasutused jametsandusega seotud olulised huvigrupid.6. Uus metsaseadus annab RMK-le võimaluse äriühingute moodustamiseks jaerasektori kaasamiseks, millega luuakse võimalused riigimetsa hiilivakserastamiseks.7. Uus metsaseadus kaotab hoiumetsa ja kaitsemetsa kategooriad. Eestimaa Rahvaliidu ettepanekud metsamajanduse efektiivsemaks muutmiseks: 1. Likvideerida regioonid ja viia metskonnad peakontori alluvusse,ilma, et vähendada metskondade arvu. Peakontor saaks suurepäraseltmetskondade juhtimisega hakkama. Kontrolli tugevdamiseks võiks kaaludarevidentmetsaülemate süsteemi taastamist.2. Vähendada kulutusi metsade korraldamisele RMK enda koosseisusolevate töötajate poolt.3. Optimeerida peakontoris töötavate inimeste arvu, kokku ei saa hoidaainult metsas töötavate inimeste arvelt.4. RMK tihedam koostöö erametsandusega, pakkudes erametsaomanikeleteenuseid, nagu näiteks nõustamist ja informatsiooni. Juba praegu teeb RMKkoostööd erametsaomanikega nt. maapinna ettevalmistust erametsaomanikele.Sellega suureneb RMK käive.5. Enne reformi on vaja anda hinnang, kui palju läheb tänane RMK reformmaksma.

>… ehk Rahvaliidu kevadine hoiatus on osutunud 100% tõeseks! Üleeile ütles Tööandjate keskliidu esimees Enn Veskimägi Aktuaalses kaameras, et ettevõtjaid on petetud. Tõsi ta tõesti on ja seda ennustas Rahvaliit juba käesoleva aasta mais, et aktsiiside tõstmine euroalaga liitumise ettekäändel on puhas hämamine ja tegelikkuses üritatakse täita järgmise aasta eelarvet. Eriti koomiline on nii pea- kui ka rahandusministri ponnistused hoida oma silmade ees roosasid prille ja rääkida jätkuvalt suurest heaolust ja õnnest, mis meid kõiki lähiajal ees ootab. Kui rahandusminister väidab, et keegi pole talle öelnud, et eelarves on tegemist pettusega , siis tuleks vist kuulmis- ja nägemiselundite töö parandamisega tegeleda. Rahvaliit on korduvalt rääkinud sellest, et 2007 aasta lisaeelarve on täis ülimalt kummalisi kulutusi alates 2008 aasta palgakuludest ja lõpetades objektide ehitamiseks ettenähtud vahenditega, kusjuures on teada, et objekti alles hakatakse projekteerima jne, jne. Oleme ka juhtinud inimeste tähelepanu sellele, et kui kogu valitsuse propagandaaparaat pasundab enneolematust planeeritud eelarveülejäägist summas 2,7 miljardit krooni, siis reaalselt moodustab sellest summast juba veidi üle 2 miljardi erakorraliste aktsiisitõusude tõttu eelarvesse lisanduvad kroonid! Ja kui peaks realiseeruma Eesti Panga prognoos majanduskasvu kohta ehk majandus kasvab üle 3 protsendipunkti võrra vähem kui seda ennustab Rahandusministeerium, siis tähendab see ka üle 2 miljardi kroonist alalaekumist. Ja siis, kui meie ”konservatiivne ja tulevikku suunatud” eelarvepoliitika on suutnud tekitada sisuliselt eelarvedefitsiidi on juba hilja roosade prillide äravõtmiseks.Käesoleva aasta 17 mail ütles rahvaliitlasest endine rahandusminister Aivar Sõerd avalikkusele, et aktsiiside rakendamine toob kaasa ebasoovitava mõju ettevõtete tootmiskuludele ja seega konkurentsivõimele. Samuti on aktsiisitõusudel ebasoovitav mõju inflatsioonile, mis on juba praegu 5-6 protsenti aastas ja mille tagajärjel halveneb inimeste elatustase veelgi. Täna saame vaid kinnitada, et väga õigesti ütles ja lisaks tõdes Rahvaliit samal päeval, et on väga vastutustundetu tõsta elektriaktsiisi Euroopa Liidu minimaaltasemest kolm korda kõrgemaks. Arvasime juba tookord, et eurole üleminek esimesel võimalusel ja kiiresti eeldab tervikprogrammi väljatöötamist koos sooviga selline terviklik meetmete pakett ka ellu viia. Seda ei ole aga tehtud. Ainuüksi aktsiisipoliitikast selleks ei piisa ja oluline osa sellises programmis oleks olnud ka eelarvepoliitikal, kus kesksel kohal peaksid olema järgmiste aastate eelarvete koostamine märgatava ülejäägiga, valitsussektori kulutustekärpimine ning eelkõige tänu ülemäärasele sisetarbimisele jooksval aastalplaneeritust paremini laekuvate maksutulude suunamine reservi ja seda täismahus. Kahjuks on tänane reaalne seis selline, et udutamine jätkub, euro on veelgi kaugemal kui kevadel ja ka pensionikassaga on tänaste trendide jätkumisel mõne aasta pärast väga tõsised mured.Mis mulle kui tänase opositsioonierakonna esindajale muidugi siirast kahjurõõmu valmistab on see, et tänase valitsuse juhtpartei näitab oma eriliselt üleoleva suhtumisega nii ettevõtjatesse, omavalitsustesse, kui ka lihtkodanikesse, et ega nad väga pikalt valitseda kavatse … Juba vanadel headel aegadel räägiti, et valitsus, kes õlle hinda tõstab pikalt ei püsi 🙂 Ja kes arvab, et targutan siin ettenägelikkusest niisama, siis palun lugege meie 17 mai pressiteadet.http://www.erl.ee/index.php?id=4&act=list&gr_id=2

>… ehk Rahvaliidu kevadine hoiatus on osutunud 100% tõeseks! Üleeile ütles Tööandjate keskliidu esimees Enn Veskimägi Aktuaalses kaameras, et ettevõtjaid on petetud. Tõsi ta tõesti on ja seda ennustas Rahvaliit juba käesoleva aasta mais, et aktsiiside tõstmine euroalaga liitumise ettekäändel on puhas hämamine ja tegelikkuses üritatakse täita järgmise aasta eelarvet. Eriti koomiline on nii pea- kui ka rahandusministri ponnistused hoida oma silmade ees roosasid prille ja rääkida jätkuvalt suurest heaolust ja õnnest, mis meid kõiki lähiajal ees ootab. Kui rahandusminister väidab, et keegi pole talle öelnud, et eelarves on tegemist pettusega , siis tuleks vist kuulmis- ja nägemiselundite töö parandamisega tegeleda. Rahvaliit on korduvalt rääkinud sellest, et 2007 aasta lisaeelarve on täis ülimalt kummalisi kulutusi alates 2008 aasta palgakuludest ja lõpetades objektide ehitamiseks ettenähtud vahenditega, kusjuures on teada, et objekti alles hakatakse projekteerima jne, jne. Oleme ka juhtinud inimeste tähelepanu sellele, et kui kogu valitsuse propagandaaparaat pasundab enneolematust planeeritud eelarveülejäägist summas 2,7 miljardit krooni, siis reaalselt moodustab sellest summast juba veidi üle 2 miljardi erakorraliste aktsiisitõusude tõttu eelarvesse lisanduvad kroonid! Ja kui peaks realiseeruma Eesti Panga prognoos majanduskasvu kohta ehk majandus kasvab üle 3 protsendipunkti võrra vähem kui seda ennustab Rahandusministeerium, siis tähendab see ka üle 2 miljardi kroonist alalaekumist. Ja siis, kui meie ”konservatiivne ja tulevikku suunatud” eelarvepoliitika on suutnud tekitada sisuliselt eelarvedefitsiidi on juba hilja roosade prillide äravõtmiseks.Käesoleva aasta 17 mail ütles rahvaliitlasest endine rahandusminister Aivar Sõerd avalikkusele, et aktsiiside rakendamine toob kaasa ebasoovitava mõju ettevõtete tootmiskuludele ja seega konkurentsivõimele. Samuti on aktsiisitõusudel ebasoovitav mõju inflatsioonile, mis on juba praegu 5-6 protsenti aastas ja mille tagajärjel halveneb inimeste elatustase veelgi. Täna saame vaid kinnitada, et väga õigesti ütles ja lisaks tõdes Rahvaliit samal päeval, et on väga vastutustundetu tõsta elektriaktsiisi Euroopa Liidu minimaaltasemest kolm korda kõrgemaks. Arvasime juba tookord, et eurole üleminek esimesel võimalusel ja kiiresti eeldab tervikprogrammi väljatöötamist koos sooviga selline terviklik meetmete pakett ka ellu viia. Seda ei ole aga tehtud. Ainuüksi aktsiisipoliitikast selleks ei piisa ja oluline osa sellises programmis oleks olnud ka eelarvepoliitikal, kus kesksel kohal peaksid olema järgmiste aastate eelarvete koostamine märgatava ülejäägiga, valitsussektori kulutustekärpimine ning eelkõige tänu ülemäärasele sisetarbimisele jooksval aastalplaneeritust paremini laekuvate maksutulude suunamine reservi ja seda täismahus. Kahjuks on tänane reaalne seis selline, et udutamine jätkub, euro on veelgi kaugemal kui kevadel ja ka pensionikassaga on tänaste trendide jätkumisel mõne aasta pärast väga tõsised mured.Mis mulle kui tänase opositsioonierakonna esindajale muidugi siirast kahjurõõmu valmistab on see, et tänase valitsuse juhtpartei näitab oma eriliselt üleoleva suhtumisega nii ettevõtjatesse, omavalitsustesse, kui ka lihtkodanikesse, et ega nad väga pikalt valitseda kavatse … Juba vanadel headel aegadel räägiti, et valitsus, kes õlle hinda tõstab pikalt ei püsi 🙂 Ja kes arvab, et targutan siin ettenägelikkusest niisama, siis palun lugege meie 17 mai pressiteadet.http://www.erl.ee/index.php?id=4&act=list&gr_id=2

>Tuleb tunnistada, et järgmise aasta eelarvemaht on tõesti aukartust äratav, kuid seda enam teeb muret, et selle piiresse ei suudeta oma kulusid ära mahutada. Jutt konservatiivsest eelarvepoliitikast ja ülejäägiga eelarvest on pehmelt öeldes avalikkust eksitav. Mitte, et kiidaks siinkohal meeletult reservidesse paigutamist, kuid minu sõnum selles, et valitsus sõna otseses mõttes hämab!Näiline ülejääk on juba ette kuludest kummis ja see väide lähtub väga selgelt sellest, et 2007 aasta lisaeelarve on etteplaneeritult täis tegelikult 2008 aasta kulutusi. Jooksva aasta eelarves teatavasti on osa kulutusi võimlik üle viia järgmisesse eelarveaastasse aga tulusid mitte. Üleviidavate kulude all käsitletakse reeglina kulusid, mis on planeeritud teha käesoleval eelarveaastal aga mida tõesti ei jõuta ära teha.Aga selle aasta lisaeelarves on absoluutselt pretsedenditu näitena see, et lisaeelarvesse on sisse kirjutatud mõned 2008 aasta palgakulud!Veel näidetena tahaks küsida, kuidas suudetakse Vabariigi aastapäeva kulutused teha ära sel aastal. See on tõeline üllatus, et aastapäev tuleb ja kulusi ei suudeta õigesse aastasse planeerida. Aga veelgi huvitavamaks läheb – Tartu Keemiahoone – praegu projeketeerimise faas, eelarves sees, et 2007 ostetakse seadmeid! Kuhu need küll pannakse?Pekingi saatkond – algatatakse arhidektuurikonkurss ja eelarves ehitamise alustamine 2007?! Päris kiire tegutsemine seal Hiinamaal! Ehk tegelikkuses on 2008 aasta kulud peidetud suhteliselt läbinähtavalt selle aasta lisaeelarvesse, kuid samas räägitakse 2 suupoolega suurest ülejäägist aastal 2008.Ülejääk riigieelarve mõistes on ju tegelikult 2,7 , mitte 3,6 miljardit ja kui veel arvestada, et erakorralise aktsiisitõstmise tulemusel saadakse 2,2 miljardit eelarvekrooni siis tahaks küll küsida, mis eelarve ülejäägist või puhvrist me üldse räägime? Eelarve juures ei saa üle ega ümber inflatsioonist – ehk igasuguste palga ja muude summade tõstmise valguses tahaks tõesti öelda, et oluline ei ole mitte see, kui kõrgele tõuseb vaid see, kas ta ka seisab!Uus trend on üle pika aja see, et inflatsioon kerkib oluliselt kõrgemaks kui seda on näiteks tähtajalistelt hoiustelt teenitav tulu. Ja eriti valusalt lööb see meeletu elukallidus ja inflatsioon väikesepalgalisi ja pensionäre.Kusjuures kõikides prognoosides on kasutatud elektrihinnatõusu numbrina 6% ja suure tõenäosusega see number suureneb. Elektrihinnatõus aga mõjutab sisuliselt kõiki tooteid ja teenuseid. Ehk väidan päris julgelt, et inflatsiooninumber suureneb veelgi ja samad tegurid võivad soodustada ka veelgi väiksema majanduskasvu kui prognoositud.Eesti pangalt tõenäoliselt tuleb juba oktoobris oluliselt pessimistlikum number kui Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis.Samas ei ole ka mõtet rääkida meeletust heaolu kasvust. Olen kindel, et kui inflatsiooni number lahti lüüa ja võtta vaid ostukorvi sisu aluseks, siis just ostukorvi komponentide kallinemine tuleb vähemalt 2x rohkem kui keskmine inflatsioon seda eeldaks. Ehk sissetulekute osas n.ö. viimastes detsiilides olevate inimeste olukord halveneb oluliselt ning seda saaks töötava inimese jaoks väga selgelt parandada vaid tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega. Rahvaliidu ettepanek oli seda suurendada 5000 kroonini kuus ja tänasest koalitsioonileppest tulenev kasv 1000 krooni nelja aasta peale mõjub pigem madalapalgaliste mõnitamisena. Euro – aktsiide kiiret tõstmist põhjendati ainult vajadusega eurotsooni pääsemiseks. Samas on tänaseks isegi loobutud retoorikast, et ühineme esimesel võimalusel vaid kasutame väljendit aasta siia-sinna vahet pole. Võibolla tõesti pole – aga siis ei ole mõtet ka rahvale valetada, et aktsiise tõstetakse vaid eurokõlblikkuse saavutamiseks. Oma tänase kommentaari alguses juba tõestasin, et seda oli tegelikult hädasti eelarve ülejäägi näitamiseks vaja. Lisaks inflatsiooni teadlikule suurendamisele ei tohiks aktsiise minu meelest tõsta ka ennaktempos lähinaabriga –salakaubandus ja kauba sissevedu suureneb hetkega. Kohalik omavalitsus – eelarve kasv on olemas, kuid kahjuks ei arvestanud valitsus sisuliselt omavalitsuste ettepanekutega tulubaasi stabiilseks kasvatamiseks vaid täidavad vaid oma valimislubadusi. Ehk riik ei soovi oma tulude suurt kasvu enamuse omavalitsusega jagada. Loomulikult Tallinna ümbruse valdades tulumaksu osa kasvab, kuid piisav kasvutrend ei peegeldu kahjuks üle Eesti. Reaalsuses tasandusfondi maht ei kasva, kohalikele teedele suunatava raha % ei kasva enam edasi ja samuti jääb ka omavalitsuste tulumaksu % samaks, mis käesoleval aastal. Ehk edasiminek on läbi ühekordsete otsuste, mitte stabiilsuse tagamise.Ansip kiitleb eelarve enneolematu kasvuga, kui omavalitsustele ütleb, et ärge sellisest tõusust nagu sel aastal enam unistage. Ja käesoleva aasta 27% asemel ongi sel aastal kasv 16 % – suhteliselt kindel on, et kulud kasvavad rohkem. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et tänase valitsuse eelarve ja maksupoliitikaga pole rahul ei tavakodanikud, kellede reaalsed kulutused kasvavad kiiremini kui tulu ehk inimeste elatustase halveneb ega ettevõtjad, kuna üldine maksukoormus siiski vastupidiselt retoorikale ei vähene vaid suureneb ja ka tööjõuturul läheb veelgi kitsamaks.

>Tuleb tunnistada, et järgmise aasta eelarvemaht on tõesti aukartust äratav, kuid seda enam teeb muret, et selle piiresse ei suudeta oma kulusid ära mahutada. Jutt konservatiivsest eelarvepoliitikast ja ülejäägiga eelarvest on pehmelt öeldes avalikkust eksitav. Mitte, et kiidaks siinkohal meeletult reservidesse paigutamist, kuid minu sõnum selles, et valitsus sõna otseses mõttes hämab!Näiline ülejääk on juba ette kuludest kummis ja see väide lähtub väga selgelt sellest, et 2007 aasta lisaeelarve on etteplaneeritult täis tegelikult 2008 aasta kulutusi. Jooksva aasta eelarves teatavasti on osa kulutusi võimlik üle viia järgmisesse eelarveaastasse aga tulusid mitte. Üleviidavate kulude all käsitletakse reeglina kulusid, mis on planeeritud teha käesoleval eelarveaastal aga mida tõesti ei jõuta ära teha.Aga selle aasta lisaeelarves on absoluutselt pretsedenditu näitena see, et lisaeelarvesse on sisse kirjutatud mõned 2008 aasta palgakulud!Veel näidetena tahaks küsida, kuidas suudetakse Vabariigi aastapäeva kulutused teha ära sel aastal. See on tõeline üllatus, et aastapäev tuleb ja kulusi ei suudeta õigesse aastasse planeerida. Aga veelgi huvitavamaks läheb – Tartu Keemiahoone – praegu projeketeerimise faas, eelarves sees, et 2007 ostetakse seadmeid! Kuhu need küll pannakse?Pekingi saatkond – algatatakse arhidektuurikonkurss ja eelarves ehitamise alustamine 2007?! Päris kiire tegutsemine seal Hiinamaal! Ehk tegelikkuses on 2008 aasta kulud peidetud suhteliselt läbinähtavalt selle aasta lisaeelarvesse, kuid samas räägitakse 2 suupoolega suurest ülejäägist aastal 2008.Ülejääk riigieelarve mõistes on ju tegelikult 2,7 , mitte 3,6 miljardit ja kui veel arvestada, et erakorralise aktsiisitõstmise tulemusel saadakse 2,2 miljardit eelarvekrooni siis tahaks küll küsida, mis eelarve ülejäägist või puhvrist me üldse räägime? Eelarve juures ei saa üle ega ümber inflatsioonist – ehk igasuguste palga ja muude summade tõstmise valguses tahaks tõesti öelda, et oluline ei ole mitte see, kui kõrgele tõuseb vaid see, kas ta ka seisab!Uus trend on üle pika aja see, et inflatsioon kerkib oluliselt kõrgemaks kui seda on näiteks tähtajalistelt hoiustelt teenitav tulu. Ja eriti valusalt lööb see meeletu elukallidus ja inflatsioon väikesepalgalisi ja pensionäre.Kusjuures kõikides prognoosides on kasutatud elektrihinnatõusu numbrina 6% ja suure tõenäosusega see number suureneb. Elektrihinnatõus aga mõjutab sisuliselt kõiki tooteid ja teenuseid. Ehk väidan päris julgelt, et inflatsiooninumber suureneb veelgi ja samad tegurid võivad soodustada ka veelgi väiksema majanduskasvu kui prognoositud.Eesti pangalt tõenäoliselt tuleb juba oktoobris oluliselt pessimistlikum number kui Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis.Samas ei ole ka mõtet rääkida meeletust heaolu kasvust. Olen kindel, et kui inflatsiooni number lahti lüüa ja võtta vaid ostukorvi sisu aluseks, siis just ostukorvi komponentide kallinemine tuleb vähemalt 2x rohkem kui keskmine inflatsioon seda eeldaks. Ehk sissetulekute osas n.ö. viimastes detsiilides olevate inimeste olukord halveneb oluliselt ning seda saaks töötava inimese jaoks väga selgelt parandada vaid tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega. Rahvaliidu ettepanek oli seda suurendada 5000 kroonini kuus ja tänasest koalitsioonileppest tulenev kasv 1000 krooni nelja aasta peale mõjub pigem madalapalgaliste mõnitamisena. Euro – aktsiide kiiret tõstmist põhjendati ainult vajadusega eurotsooni pääsemiseks. Samas on tänaseks isegi loobutud retoorikast, et ühineme esimesel võimalusel vaid kasutame väljendit aasta siia-sinna vahet pole. Võibolla tõesti pole – aga siis ei ole mõtet ka rahvale valetada, et aktsiise tõstetakse vaid eurokõlblikkuse saavutamiseks. Oma tänase kommentaari alguses juba tõestasin, et seda oli tegelikult hädasti eelarve ülejäägi näitamiseks vaja. Lisaks inflatsiooni teadlikule suurendamisele ei tohiks aktsiise minu meelest tõsta ka ennaktempos lähinaabriga –salakaubandus ja kauba sissevedu suureneb hetkega. Kohalik omavalitsus – eelarve kasv on olemas, kuid kahjuks ei arvestanud valitsus sisuliselt omavalitsuste ettepanekutega tulubaasi stabiilseks kasvatamiseks vaid täidavad vaid oma valimislubadusi. Ehk riik ei soovi oma tulude suurt kasvu enamuse omavalitsusega jagada. Loomulikult Tallinna ümbruse valdades tulumaksu osa kasvab, kuid piisav kasvutrend ei peegeldu kahjuks üle Eesti. Reaalsuses tasandusfondi maht ei kasva, kohalikele teedele suunatava raha % ei kasva enam edasi ja samuti jääb ka omavalitsuste tulumaksu % samaks, mis käesoleval aastal. Ehk edasiminek on läbi ühekordsete otsuste, mitte stabiilsuse tagamise.Ansip kiitleb eelarve enneolematu kasvuga, kui omavalitsustele ütleb, et ärge sellisest tõusust nagu sel aastal enam unistage. Ja käesoleva aasta 27% asemel ongi sel aastal kasv 16 % – suhteliselt kindel on, et kulud kasvavad rohkem. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et tänase valitsuse eelarve ja maksupoliitikaga pole rahul ei tavakodanikud, kellede reaalsed kulutused kasvavad kiiremini kui tulu ehk inimeste elatustase halveneb ega ettevõtjad, kuna üldine maksukoormus siiski vastupidiselt retoorikale ei vähene vaid suureneb ja ka tööjõuturul läheb veelgi kitsamaks.

>… sellest, et Juske tunneks Rahvaliidu siseelu Tuleb tunnistada,et mõne mehe hing on vist haiget saanud läbi selle, et rahvaliitlased oma selja Tallinna linnavolikogus sirgu ajasid.Usun, et tunnen meie erakonna siseelu päris hästi ja lihtsalt meele teeb mõruks, kui mõni outside kodanik oma sarkastiliste sõnumitega sissisõjast üritab poliitilist palagani teha.Rahvaliit tegeleb täna väga selgelt oma erakonna edasiste tegevuste planeerimisega ja erakonna arendamisega. Poliitilise organisatsiooni ehitamine käib ikka siis, kui ollakse opositsioonis. Mõlemad erakonnad (sotsid ja rahvaliit) on väga selgelt omal nahal tundnud, et võimul olemine kulutab ja siinkirjutaja saab vaid kerge kahjurõõmuga nentida, et praegu on meie tõusmise ja mõnede teiste langemise aegJEks elu näitab, kas minu väide on tõene või mitte, kuid lihtsalt hale on lugeda partei palgalise inimese sulest kommentaari teise erakonna siseelu kohta, millest tal ettekujutus juhtub kehvake olema.Rahvaliit on oluliselt demokraatlikum erakond, kui see võibolla on seni välja paistnud ja meie jaoks ei ole olemas keskelt kamandatavat ja 100% kontrollitavat poliitikat. Piirkondade tegevust juhivad piirkondlikud juhatused ja nad tõepoolest ise otsustavad , kellega koostööd teevad. Kui Tallinna tasandil leiti, et see ei ole sotsidega võimalik, siis nii juhtuski nagu juhtuma pidi. Olen ise ka Tabivere vallavolikogu esimees ja meil on vallas sotsidega väga hea koostöö – ehk sõnum selles, et ühe piirkonna kontekstis toimuvat saab ainul suur võhik ja mitte väga kaugele nägev “analüütik” pidada mingiks erakonna suunaks või sissisõjaks või milleks iganes.Ja lõpetuseks võiks siinkohal tõdeda, et õnneks on Rahvaliidus väga palju inimesi, kellega võib julget luurele minna isegi nii, et nad jäävad koos relvaga sinu selja taha ning see meeskonnavaim teeb meist igale vastasele sissisõjas väga ebameeldiva vastase. Ma ei tea, kui paljudes erakondades see samamoodi olla võiks …

>… sellest, et Juske tunneks Rahvaliidu siseelu Tuleb tunnistada,et mõne mehe hing on vist haiget saanud läbi selle, et rahvaliitlased oma selja Tallinna linnavolikogus sirgu ajasid.Usun, et tunnen meie erakonna siseelu päris hästi ja lihtsalt meele teeb mõruks, kui mõni outside kodanik oma sarkastiliste sõnumitega sissisõjast üritab poliitilist palagani teha.Rahvaliit tegeleb täna väga selgelt oma erakonna edasiste tegevuste planeerimisega ja erakonna arendamisega. Poliitilise organisatsiooni ehitamine käib ikka siis, kui ollakse opositsioonis. Mõlemad erakonnad (sotsid ja rahvaliit) on väga selgelt omal nahal tundnud, et võimul olemine kulutab ja siinkirjutaja saab vaid kerge kahjurõõmuga nentida, et praegu on meie tõusmise ja mõnede teiste langemise aegJEks elu näitab, kas minu väide on tõene või mitte, kuid lihtsalt hale on lugeda partei palgalise inimese sulest kommentaari teise erakonna siseelu kohta, millest tal ettekujutus juhtub kehvake olema.Rahvaliit on oluliselt demokraatlikum erakond, kui see võibolla on seni välja paistnud ja meie jaoks ei ole olemas keskelt kamandatavat ja 100% kontrollitavat poliitikat. Piirkondade tegevust juhivad piirkondlikud juhatused ja nad tõepoolest ise otsustavad , kellega koostööd teevad. Kui Tallinna tasandil leiti, et see ei ole sotsidega võimalik, siis nii juhtuski nagu juhtuma pidi. Olen ise ka Tabivere vallavolikogu esimees ja meil on vallas sotsidega väga hea koostöö – ehk sõnum selles, et ühe piirkonna kontekstis toimuvat saab ainul suur võhik ja mitte väga kaugele nägev “analüütik” pidada mingiks erakonna suunaks või sissisõjaks või milleks iganes.Ja lõpetuseks võiks siinkohal tõdeda, et õnneks on Rahvaliidus väga palju inimesi, kellega võib julget luurele minna isegi nii, et nad jäävad koos relvaga sinu selja taha ning see meeskonnavaim teeb meist igale vastasele sissisõjas väga ebameeldiva vastase. Ma ei tea, kui paljudes erakondades see samamoodi olla võiks …