12 Elva valla mõisa

SDE Elva valla meeskond tutvus Elva valla mõisatega ning soovitab seda põnevat ringkäiku teistelegi. Meie vallas on 12 eriilmelist mõisa, mis on väga erinevas seisukorras.

Palupera, Aakre ja Valguta mõisahoonetes tegutsevad koolid.  Udernas ja Hellenurmes paikneb hooldekodu. Rannu mõisa aidas asub noortekeskus ja perekeskus. Rõngu mõisast on järgi ainult varemed ning ülejäänud mõisahooned on kehvas seisus.

Mõisad on osa meie valla ajaloost ning väärt eksponeerimist.

1. Aru mõis loodi 1632. aastal. Lameda katusega ühekorruseline peahoone püstitati mõisa arvatavasti 1840. aastatel. Teise maailmasõja järgselt kasutati peahoonet kolhoosikontorina.  (Konguta vald) 

2. Aakre mõisa on etmamainisud 1557. aastal. Mõisa ühekorruseline pikk kivist peahoone ehitati 19. sajandi alguskümnenditel. Mõisate 1919. aasta riigistamise järel kolis hoonesse kohalik kool. Kooli vajadusi arvestades ehitati hoone 1934. aastal Arnold Matteuse projekti järgi tundmatuseni ümber. Aakre lasteaed-algkool asetseb hoones praegugi. (Aakre küla, Rõngu vald) 

3. Hellenurme mõisa varaseimad teate pärinevad 1641. aastast. Mõisa peahoone on katusekorrusega kiviehitis, mis on ehitatud 18. sajandi lõpul ning muudetud veidi 19. sajandi keskel. Mõisas elas kuulus loodusteadlane, akadeemik Alexander von Middendorff (1815-94). 1842-45 toimunud ekspeditsioonil uuris ta põhjalikult Siberit ja Põhja-Jäämere alasid. Samuti on ta olnud hobusetõugude aretaja. Täna asub mõisahoones hooldekodu.  (Palupera vald) 

4. Kirepi mõis on asutatud 17. sajandil. Mõisa pikk ning võrdlemisi lihtne puidust peahoone on ehitatud mitmes järgus. Selle vanim osa pärineb arvatavasti 18. sajandi lõpust või 1800. aasta lähikonnast. Ka neogooti teravkaartega veranda pärineb 19. sajandist. Kaasajal on hoone kasutusel elamuna. (Rõngu  vald)

5. Palupera mõisast varaseimad teated pärinevad 1582. aastast. 1860tel aastatel on püstitatud mõisa puidust historitsistlik peahoone. 1933. aastal kolis mõisahoonesse kool, kes kasutab hoonet täninigi. Hoone on säilinud suures osas algkujul, vaid keskpaigas asunud neljakorruseline torn on lammutatud. (Palupera vald)

6. Rannu mõis pärineb keskajast ning mõisat on esmamainitud  1471. aastal. Mõisast on säilinud mitmeid kõrvalhooneid. Neist esinduslikum on 19. sajandi algul ehitatud viie segmentkaarse avaga aidahoone, mis on rekonstrueeritud 1980tel aastatel. (Rannu vald) 

7. Rõngu ehk Suure-Rõngu mõis pärineb keskajast, seda on esmamainitud 15. sajandi alguses.  Vasallilinnus ehk kindlustatud mõisahoonepaiknes kõrge künka tipus. (Rõngu vald) 

8. Suure-Konguta mõis pärineb keskajast, seda on esmamainitud 1417. aastal. Hoone ühte otsa liideti ka vana ühekorruseline lihtne peahoone, mis oli püstitatud 19. sajandi algul või veelgi varem. Uue hoone püstitamisel tuli välja keskaegse vasallilinnuse vundament, mis osalt ka ära kasutati. Võõrandamisjärgselt kolis 1921. aastal hoonesse kool, mis tegutses seal 1965. aastani. Hiljem asus hoones lastekodu, kaasajal on mõis eraomanduses. (Konguta vald) 

9. Teedla mõisa on esmamainitud 1582. aastal. 19. sajandi lõpuks oli ta rüütlimõisate nimekirjast juba kustutatud. Mõisa ühekorruseline historitsistlik peahoone on ehitatud arvatavasti 19. sajandi keskel.  (Rõngu  vald)

10. Uderna mõis pärineb keskajast, teda on esmamainitud 1486. aastal. Mõisa kahekorruseline historitsistlik peahoone on püstitatud 1880tel aastatel. Kaasajal paikneb mõisahoones Uderna Hooldekodu. Hoone ei ole säilinud ka enam täiesti algkujul – kadunud on pilkupüüdev neorenessanss-stiilis tornikiiver, samuti on vasakul nurgal asunud rõdu ehitatud ümber kinniseks verandaks. (Rõngu vald) 

11. Valguta mõis on asutatud 17. sajandil. Peale 1919. aastat kolis mõisahoonesse kool. Kool tegutseb mõisas täninigi, kui välja arvata väike paus 1971-89. Mõisa puidust peahoone on 1931. aastal koolimaja vajadusi arvestades lausa tundmatuseni ümber ehitatud. (Rõngu vald) 

12. Väike-Konguta mõis asutati 1791. aastal, mil ta eraldati Suure-Konguta mõisast. Katusekorrusega lihtne kivist peahoone kerkis mõisa tõenäoliselt üsna pea pärast mõisa asutamist, st 1800. aasta paiku. Kaasajal on hoonet veidi ümber ehitatud ning selles on paiknenud kauplus. (Konguta vald) 

Tekst: www.mois.ee, pildid Marika Saar, v.a Rannu mõisa ait.

 

 

 

 

 

Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga


*