Õnneks on vaja õppida

Õnneks on vaja õppida, kõlab haridus- ja teadusministeeriumi juhtmõte. See lause on andekas, tabav ja inspireeriv ning selle lause taga peaks seisma kogu hariduspoliitika nii riigi kui ka kohalikul tasandil.

Õnneks on vaja õppida õpilastel, õpetajatel, koolijuhtidel, koolipidajatel ja hariduspoliitika kujundajatel. Ikka selleks, et kujundada ühtne, avatud ja arukas haridusruum, mille tulemusena kasvab igaühe ja ühiskonna heaolu tervikuna.
Iga haridusvaldkonnaga seotud inimene on kuulnud muutunud või teisisõnu nüüdisaegsest õpikäsitusest, mis eeldab õppimise eesmärkide ja viiside ajaga kaasas käimist, sest ühiskonna ja tööturu vajadused ning tehnoloogia areng on kiirem kui kunagi varem.

Jätka lugemist

Rubriigid: Uncategorized | Kommenteeri

Avatud valitsemine ei ole pelgalt deklaratsioon

 

Sõnapaar “avatud valitsemine” tekitab tihtilugu tunde, et tegemist on millegi umbmäärase ja ebarealistlikuga, deklaratsioon, mida armastatakse enne valimisi rõhutada ja võimule saades see unustatakse.

Sotsiaaldemokraadid rääkisid valimiste eel avatud valitsemisest ning ka Elva valla koalitsioonilepingus on kokku lepitud, et valla juhtimisel lähtume avatud valitsemise põhimõtetest, mis tähendab ausat ja läbipaistvat juhtimist, kus olulisel kohal on elanike kaasamine. Hea uudis on see, et avatud valitsemiseks saab teha reaalseid samme ning see ei olegi midagi abstraktset.

Elva vallaks ühinevad omavalitsused osalesid ligi kaks aastat tagasi e-riigi Akadeemia projektis “Avatud valitsemine ühinevates omavalitsustes”. Protsessi käigus töötati välja avatud valitsemise tegevuskava, mille järgi saab väga edukalt tegutseda.

Kaasamine ja osalemine on avatud valitsemise nurgakivi, mille eelduseks on piisava info olemasolu. Üks lihtsamaid info jagamise viise on eelinfo, mis annab võimaluse end kursis hoida, millised kohtumised ja koosolekud nädala jooksul vallavalitsuses toimuvad. Elva vallavalitsuse meeskond leidis, et vaid eelinfost jääb väheks ning käivitasime nädalakirja. Tegemist on tagasivaatega eelnevale nädalale, markeerides olulised sündmused ning avades sisuliselt kohtumistel arutatud teemad.

Mitmete eelnõude puhul on Elva vallavalitsus rakendanud avaliku konsultatsiooni formaati, mis tähendab, et kaasa saab rääkida eelnõu kujunemisele ning oma arvamus edastada enne kui eelnõu volikogusse otsustamiseks läheb. Teeme seda olulisemate teemade puhul, näiteks tunnustamiskord, projekti- ja tegevustoetuse kord, külavanemate statuut, arengukavast ja teistest strateegilistest arengudokumentidest rääkimata. Oleme korraldanud rahvakoosolekuid nii arengukava ideekorje etapis kui hiljem avalikustamisel. Viimastel nädalatel toimusid temaatilised rahvakoosolekud poodide sulgemise selgitamiseks ning koerte väljaku asukoha arutamiseks. Soovime, et avalikud koosolekud muutuksid veelgi populaarsemaks ning inimesed tunnetaksid, et see on hea koht ja võimalus kaasa rääkida.

Elva vallas ilmub kaks korda kuus tasuta infoleht, mis toimetatakse elanike postkastidesse. Vallavalitsusel on oma veebileht, Facebooki leht ja Instagrami konto. Elva vallal on olemas koduleheküljel rakendus “Teavita probleemist”, lisaks ööpäevaringselt toimiv heakorratelefon. Elva valla volikogu ja valitsuse istungid viiakse läbi VOLIS-keskkonnas ning volikogu istungitelt on otseülekanne kõigile soovijatele kättesaadav. Elva vallavalitsus võtab õige pea kasutusele kogukonna äpi, kus kogu info on nutitelefonis kättesaadav ja olulisematest teemadest annab märku äpi meeldetuletus ekraanil.

Sügisel viisime läbi piirkondade põhise kaasava eelarve protsessi, kus kõigil oli võimalik esitada ettepanekuid ja nende poolt ka hääletada. Võiduideed olid sel aastal Verevi ranna kaasajastamine, Puhja välijõusaal ja Tamme paljandi matkaraja arendus.

Elva vallas on olemas piirkonnakogud, mis on elanike esindajate kogud, mis moodustatakse piirkonna elanike huvide paremaks arvestamiseks kohaliku omavalitsuse teostamisel. Piirkonnakogu aktiivsus sõltub paljuski eestvedajatest ja kogu liikmetest. Elva vallas on valitud noortevolikogu ning neile on loodud kõik võimalused kaasa rääkimiseks ja tegutsemiseks.

Peame väga oluliseks aktiivsete kogukondade toetamist ning tulemas on juba neljandad Külade Kärajad, kus antakse üle ka kogukonnavaldkonna tunnustused, nagu Elva valla aasta kogukonnaedendaja ja Elva valla aasta küla. Varasematel kärajatel oleme arutanud valla arengukava ning muid kogukonda puudutavaid olulisi kordasid, jätkame kindlasti Elva valla info jagamisega ja koostööplaanidega. Meie eesmärk on toimetada tihedalt koostöös kohalike kogukondadega, sest just nendelt saadud info aitab meil paremini seada vallavalitsuse tööplaane.

Elva vallavalitsuse eesmärgiks on luua hea infoväli ja inimesi piisavalt kaasata, oluline on luua võimalused dialoogiks vallavalitsuse ja kogukondade vahel.

Avatud valitsemise rakendamisel on tähtis roll e-teenustel, mille arendamisega ka Elva vald on tegelenud. Veebilehel on kättesaadavad e-teenuste vormid paljude toetuste, lubade ja avalduste esitamiseks. Mõte on see, et inimene saab ID-kaardiga sisse logides teenust taotleda juba eeltäidetud vormil, ning see lihtsustab olulisel määral asjaajamist ja hoiab kokku aega.

Vaatamata sellele, et Elva vald on aasta ajaga palju teinud ja saavutanud, ei ole avatud valitsemise põhimõtete rakendamine kunagi päris “valmis” ning tegemist on pideva protsessiga. Oluline on sihikindel eesmärgipüstitus ja tegevuste kavandamine. Elva vallas püüdleme paremuse poole iga päev!

Rubriigid: Uncategorized | Kommenteeri

Raamatukogu kui võrratu kogukonnakeskus

Raamatukogude roll on ajas muutunud mitmekülgsemaks ning järjest enam räägitakse raamatukogust kui kogukonnakeskusest, kus saab peale raamatute laenamise ja ajalehtede-ajakirjade lugemise teha palju muudki.

Rõngu raamatukogu hing on juba 55 aastat olnud direktor Laine Meos, kes hiljuti juhtis oma luuleridadega tähelepanu sellele, et raamatukoguhoidja roll on väga mitmekülgne. Kes siis on raamatukoguhoidja?

Raamatukoguhoidja aitab kaasa inimeste harimisele, kuid ta pole õpetaja; ta aitab hoida ja säilitada raamatuid, kuid ta pole arhivaar; ta sisustab ruumi ja valib mööblit, ent ta pole sisearhitekt; ta tegeleb küsitlustega, kuigi ta pole sotsioloog; ta koostab eelarve, planeerib kulusid, kuid ta pole raamatupidaja; ta pühib tolmu ja kastab lilli, kuid ta pole aednik-koristaja; ta suhtleb inimestega, kuulab nende rõõme ja muresid, kuigi ta pole psühholoog; ta koostab plakateid ja reklaame, ent ta pole kommunikatsioonijuht; ta aitab lugejaid töös arvutiga, kuid ta pole IT-spetsialist; ta vaatab üle kordasid ja õigusakte, kuigi ta pole jurist; ta tegeleb hea meelega noortega, ent ta pole noorsootöötaja; tihtilugu müüb ta marke ja väljastab pakke, kuid ta pole postitöötaja; ta leiab vajaliku isegi ühe märksõna järgi, kuigi ta pole detektiiv.

Raamatukogude roll on ajas muutunud mitmekülgsemaks ning järjest enam räägitakse raamatukogust kui kogukonnakeskusest, kus saab peale raamatute laenamise ja ajalehtede-ajakirjade lugemise teha palju muudki. Eesti raamatukoguhoidjate ühing on sõnastanud Eesti raamatukogude missiooni: kujundada inimeste lu- gemisharjumusi, toetada elukestvat õpet ja tagada ligipääs informatsioonile, teadmistele ja kultuurile. Tulemuseks on kultuurne, intelligentne ja elus hästi hakkama saav kodanik.

Raamatukogunädalal toimub üle Eesti eriti palju huvitavat ning tavapärasest rohkem on põhjust suunata fookus raamatukogudele. Minul on raamatukogudega eriliselt soe suhe, ehk on see pärit sellest ajast, kui ma väikse tüdrukuna käisin kohalikus raamatukogus nii sagedasti, et raamatukogutädi usaldas mulle lõpuks isegi laenutatavate raamatute kandmise kaardile. Intensiivseim suhe raamatukogudega oli loomulikult tudengiajal. Nüüd, Elva vallavalitsuses töötades on üks minu ülesanne koordineerida seitsme raamatukogu ja kuue harukogu tööd.

Lugemisharjumust kujundama tuleb hakata lapseeas. Laste lugemuse edendamine on teema, mille üle nuputavad õpetajad, lapsevanemad ja ka raamatukogutöötajad. Üldjuhul teevad raamatukogud väga tihedat koostööd koolidega, kuid ainult sellest ei piisa.

Kui ruumid võimaldavad, siis võiks tihedamini kasutada raamatukogu mõne koolitunni või muu ürituse korraldamiseks. Kuid palju mõjusam on see, kui suudame lapsed koos perede või sõpradega raamatukokku meelitada. Paljud raamatukogud korraldavad perepäevi ja noori proovitakse kõnetada atraktiivsete vahenditega, teha mänguliseks või võistluslikuks raamatutest saadud teadmiste kasutamine.

Elva linnaraamatukogus käib lugemiskoer, kellele ettelugemine on lapsele võimalus saada rahulikus ja täiesti hinnangutevabas keskkonnas positiivne lugemiselamus. Erinevaid lugemisüritusi ja tublide lugejate tunnustamist võiks teha ka täiskasvanutele.

Lugejale on tähtis raamatukoguteenuse mugavus ja kättesaadavus. Paljud raamatukogud on ühinenud süsteemiga lugeja.ee, mis võimaldab interneti teel välja selgitada, kas soovitud raamat on olemas, see broneerida või lisada raamatu järjekorda.

Järjest enam on raamatukogude juures tagastuskastid, kuhu saab raamatud tagasi viia sõltumata raamatukogude lahtiolekust. Tartu linnaraamatukogu alustas hiljuti kärglaenutust, kus pereliikmed, sõbrad ja kõik, kellele see vähegi vajalik tundub, üksteisele ja üksteise eest raamatuid laenata saavad. Väärt algatus, ning arvan, et maaraamatukogudes toimub see juba ka loomuldasa.

On raamatukogusid, kus pakutakse ka üksikutele eakatele või liikumisraskustega inimestele raamatute kojukande võimalust. Leian, et see võimalus võiks olla lähiajal kasvav ning aidata kaasa eakate üksinduse leevendamisele. Kuid järjest enam räägitakse ka automaatsetest laenutus- ja tagastuspunktidest – kas see võiks olla raamatukogude tulevik? Vaadates maaraamatukoguhoidjate erinevaid rolle, siis nende kohalolu kogukonnas on ülioluline ning seda asendada on keeruline.

Paljudele on raamatukogu koht, kus saab kasutada arvutit ning käia internetis toiminguid tegemas. Raamatukogude roll on aidata inimesi, kes ei suuda piisavalt hästi digitaalses keskkonnas orienteeruda. Hiljuti läbisid paljud raamatukogutöötajad digitaalse kirjaoskuse koolituse e-kogukond, et aidata inimesi e-riigiga suhtlemisel.

Raamatukogude hubane keskendumist võimaldav keskkond võiks meelitada raamatukokku ka kaugtöö tegijad. Raamatukogude puhul võiks julgelt vaadata kohalikke võimalusi ning ruume ristkasutada. Hellenurmes on plaan muuta raamatukogu asukohta ja viia see kokku vallavalitsuse teenuskeskusega. Rannu ja Aakre raamatukogu on majas kultuurikeskusega. Konguta ja Rannu raamatukogu töötab ka postipunktina.

Elva valla eelarvestrateegias on plaan ehitada Rõngu viie tee risti uus kogukonnakeskuse hoone, kus on koos nii raamatukogu, teenuskeskus kui ka bussijaama ootesaal. Asukoht on valitud Rõngu kõige kesksemasse kohta just seetõttu, et ligipääs raamatukogule oleks hea ning kutsuks inimesi sinna aega veetma. Vajaduse korral võiks püstitada ka ajutisi raamatukogusid kohtadesse, kus inimesed kogunevad – see kogemus on nii rahvusraamatukogul kui Tartu raamatukogudel. Miks mitte suvel Verevi randa?

Raamatukogud on paljudes kohtades võtnud kultuurikeskuse rolli. Elva vallas on raamatukogunädalal kontserte, kohtumisi, näitusi, raamatulaat, ettelugemisi, kultuuriloolisi jalutuskäike, koolitusi. Vaadates raamatukogusid üle Eesti, jääb silma põnevaid lahendusi, mida on tehtud, et raamatukokku oleks põhjust rohkem tulla – laenutatakse spordivahendeid, kasutada saab digiklavereid ja -trumme. Üldse on palju loodud muusika kuulamise võimalusi – loomulikult koos kõrvaklappidega, et mitte segada vaikust ja keskendumist.

Eriti ootamatu idee tundub Tallinna Sõle raamatukogus avatud õmblustuba, kuid kui raamatukogus saab tutvuda käsitööajakirjadega, siis tundub loogiline võimalus kasutada kohe õmblusmasinat ja triikimislauda.

Raamatukogud võiksid olla ka infokeskused või miks mitte turismiinfokeskused. Suurtes valdades, kus on tugev raamatukogude võrgustik, võiksid olla just raamatukogutöötajad need, kes oskavad nõustada vallaga seotud küsimustes. Peale selle peaksid valla ürituste plakatitega infostendid olema tavapärased.

Eesti raamatukogude ühendus on välja pakkunud 21. sajandi raamatukogu visiooni: usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ning reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Sellega saab vaid nõustuda ning visiooni poole püüelda.

 

Lugu ilmus 29.10.2018 Tartu Postimehes.

Rubriigid: Uncategorized | Kommenteeri

Marika Saar: Haldusreform andis Elva sotsiaaltööle uue hingamise

Üks haldusreformi eesmärke ja ootusi on omavalitsuste suurem võimekus pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, millest väga suure ja olulise osa moodustab kahtlemata just sotsiaalvaldkond. Nii ka Elva vallas.

Elva vald moodustati kuue omavalitsuse vabatahtliku ühinemise tulemusena, see koondab 14 612 elanikku ja hõlmab julgelt üle poole Hiiumaa pindala suurust (732 m2) territooriumi. Haldusreformi tulemustest on vara teha põhjapanevaid järeldusi, kuid sellegipoolest on huvitav ja õpetlik vaadata tagasi, mis on toimunud möödunud kuudel Elva valla sotsiaaltöös.

Valdade ühinemisläbirääkimiste tarbeks moodustati eraldi sotsiaalvaldkonna töörühm, kelle juhtimisel viidi läbi põhjalik uurimistöö ning lepiti kokku mõned olulised põhimõtted, millele pärast ühinemist toetuda. Seniste omavalitsuste pakutavad toetused ja teenused olid väga erinevad, mistõttu tuli välja töötada kõigile sobiv ühtne süsteem.

Jätka lugemist

Rubriigid: Uncategorized | Kommenteeri

Marika Saar: Eesti kool kardab muutusi

Maailm muutub kiiresti ja mõneski valdkonnas ennustamatult. Eesti suhteliselt konservatiivne koolisüsteem peab seetõttu muutuma paindlikumaks ja avatumaks, millele aitaksid kaasa nii koolijuhtide tähtajalised töölepingud kui näiteks nn õpetajavahetus.

Mida varem suudame pakkuda tagasisidel põhinevat ja laste teadmisi arvesse võtvat õpet, seda parema tuleviku oma lastele ja oma Eestile loome, tõdes president Kaljulaid taasiseseisvumispäeva kõnes: «Üha vähem peame õpetama fakte ja üha rohkem lihtsalt inimeseks olemist.»

Muudatuste vajadusest senises haridusmudelis – et see tähendab eelkõige mõtteviisi muutust õppimises, õpetamises, õpetajaametis, ka koolijuhtide, koolipidajate ja lapsevanemate tõekspidamistes ning kogu ühiskonnas laiemalt – räägiti hiljuti ka arvamusfestivalil.

Haridussüsteem peaks olema praegusest palju avatum, kaasavam ja rõõmsam. Senine kogemus näitab, et Eesti koolisüsteem on suhteliselt konservatiivne ning uusi lähenemisi ellu viia ei ole sugugi lihtne.

Näiteks paljud ei mõista numbrilist ehk kujundavat hindamist ja see isegi hirmutab neid, sest ollakse õppinud süsteemis, kus tähtis oli just hinne ja parima hinde nimel pingutamine. Nii tekib paratamatult hirm, kas meie lapsed ikka pingutavad piisavalt uute teadmiste omandamisel, kui hindeid enam ei pandagi.

See on üks muudatus, millega peavad kohanema nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad, sest kujundava hindamise põhimõte on see, et eelkõige võrreldakse õpilase arengut tema varasemate saavutustega ning arvestatakse tagasisidet. Hindamise edukas rakendamine sõltub väga palju õpetajate professionaalsusest, sest kirjeldada tuleb õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning ettepanekuid edaspidiseks tegevuseks.

Õpetajad peavad pidevalt arendama nüüdisaegseid õpioskusi, muutudes ka ise samal ajal õppivaks professionaaliks. Õpetaja töö sisu ei ole pelgalt tundide ettevalmistamine ja tunniandmine, vaid aega peab jääma piisavalt ka enesearenduseks, õppe kavandamiseks, õpilaste kuulamiseks ja neilt õppimiseks.

Me saame kõik ju aru, et võimalikult läbimõeldud ja lõimitud teemakäsitlused annavad õpilastele palju enam kui tuim faktide tuupimine. Õppimise käigus tuleks õppijal leida probleemidele lahendusi, omandada uusi seostamisoskusi. Õpetajate mõtestatud koolitamine ja meeskonnatööle panustamine on ülioluline. Miks mitte lubada ka õpetajatele vaba semestrit või katsetada rohkem õpetajavahetust naaberkoolides, et uued keskkonnad ja olukorrad inspireeriksid ning innustaksid.

Suurem paindlikkus ja avatus peaksid olema märksõnad, mida me koole iseloomustades järjest enam kasutame, avatum sealhulgas ka uutele inimestele ja lähenemistele. Peaksime rohkem kogukonnas ringi vaatama ning mõtlema, kas lapsevanemate, vilistlaste, kohalike ettevõtjate, ametnike või vabaühenduste eestvedajate seas on neid, kes saaksid anda lisaväärtust mõnele ainetunnile, üritustele või koostööprojektile.

Võibolla saab mõne osa ainekavast läbida põnevalt ja intensiivselt hoopis väljaspool koolihoonet, näiteks raamatukogus, mõnes ettevõttes, vallamajas, kultuuri-, teadus- või mäluasutuses? Paindlikkust saaks suurendada nii koolitundides kui ka õppemeetodites, oluline on julgelt proovida ja katsetada. Koolides tuleks ka edaspidi keskenduda innovaatilistele lahendustele, digiõppe ja haridustehnoloogiate rakendamisele. Miks ei võiks kool pakkuda midagi põnevat õpilastele ka pikal suvevaheajal – mõne laheda õppepäeva või suvelaagri, et kool ei seostuks ainult kohustustega, vaid millegi põneva ja vahvaga?

Elva valla arengukava eelnõus on kirjeldatud ühe ülesandena võrdsete võimaluste loomist elukestvaks õppeks, seades eesmärgiks väärtustada õppijakeskset haridust.

Soovime väga, et meie koolid keskenduksid ennastjuhtiva, sotsiaalselt pädeva ning analüüsivõimelise õpilase kujunemisele. Võtame eesmärgiks, et kodulähedases koolis oleks loodud huvitav, kaasahaarav ja nüüdisaegne õpikeskkond, ka hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks. Järjest enam muutub kool kogukonnakeskuseks, millel on head partnersuhted lapsevanemate, õpilasesinduse ja hoolekoguga. Koolid võiksid enam põimida õppesse kohalikku eripära – loodust, ajalugu, tuntud isikuid ning kindlasti ka eeskujuks olevaid ja noori innustavaid tänapäeva tegijaid. Gümnaasiumiharidus peab olema konkurentsivõimeline ja valikurohke, selle üle ei vaidle ju enam keegi. Omavalitsuse ülesanne on sellele kaasa aidata, et kogu haridusvaldkonnas saaks rääkida kvaliteedi kasvust.

Elva valla arengukavas on eraldi rõhutatud, et igas koolis tuleks rakendada ettevõtlusõpet ning pakkuda karjäärinõustamist. Keskendudes loovuse ja ettevõtlikkuse arendamisele, võime kindad olla, et praegused õppurid saavad hakkama ka tulevikus, kui on tekkinud uued ametid, mida me veel ettegi kujutada ei oska. Tehnoloogia ja infoühiskonna areng on pööraselt kiire ning seega peame keskenduma palju enam meeskonnatöö-, suhtlemis- ja seostamisoskuste õpetamisele. Igas koolis peaks olema koolitatud ettevõtluse ja ettevõtlikkuse õppe eestvedaja ning peame soodustama ja toetama õpilasfirmade teket. Olen ise saanud väga hea kogemuse gümnaasiumis õpilasfirmana koolikohvikut pidades. Miks mitte usaldada mõni koolielu puudutav ülesanne hoopis õpilasfirmale?

Avatum, kaasavam, paindlikum, koostööd ja sidusust toetav hariduskorraldus on koolijuhtidele suur proovikivi. Tänapäeva koolijuht peab olema eelkõige visionäär, innustaja, pühenduja, protsesside sisuline eestvedaja, mitte niivõrd administreerija.

Ta peab olema südamega eestvedaja, kellel on head planeerimis- ja juhtimisoskused. Uuendusmeelseid haridusjuhte on keeruline leida ning minu arvates võiks julgemalt usalda kooli juhtimise väga headele juhtidele väljastpoolt haridussüsteemi, see annaks koolielule juurde värskust ja uut hingamist. Viimasel ajal on räägitud järjest enam sellest, et koolidirektorite töölepingud võiksid olla taas tähtajalised. Näiteks iga viie aasta tagant peab direktor koolipidajale esitama eneseanalüüsi ja visiooni uute eesmärkidega. See on justkui aeg-maha-hetk, kus koolijuht ja koolipidaja üheskoos saavad otsustada, kas ja kuidas koostööd jätkata, sest koolijuhil on kooli arengus siiski kõige tähtsam roll.

Loomulikult peab olema juhtidel motiveeriv palk ning loodud tingimused ja usaldus, et haridusasutust arendada. Igal koolijuhil võiks olla mentor, kriitiline sõber, kes aitaks eesmärke ja tegevust seada ning kõrvalseisjana head nõu anda.

Minu hinnangul räägitakse liiga vähe koolipidaja rollist hariduse kujundamisel.  Omavalitsuse osa hariduspiirkonna ja arengusuundade kujundamisel ning haridusjuhtide nõustamisel on väga suur. Ühtpidi on see senine tagasihoidlik roll ka arusaadav, sest enne haldusreformi puudus enamikus kohalikes omavalitsustes haridusvaldkonna kompetents ning koolidirektor oligi kõige olulisem haridusspetsialist kogu vallas. Maavalitsuste kadumise järel on sellest aastast koolipidajal lisaks muudele ülesannetele suurem osa ka haridusasutuste teenistusliku järelevalve teostamisel, mille käigus kontrollitakse õppeasutuse juhtimise ja tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust.

Haridusasutuste kvaliteedi eest vastutab lõpuks ju kohalik omavalitsus. Seega omavalitsuse hea koostöö haridusjuhtidega on väga tähtis ning oluline on ka haridusasutuste omavahelise koostöö koordineerimine. Elva vallas on üheksa kooli ja kümme lasteaeda ning üksteise tundmaõppimine ja usalduse loomine on pidev protsess. Omavalitsuse kohus on läbi mõelda ja korraldada valdkonna tunnustamine ning märgata neid samme, mida tehakse just uue mõtteviisi ja haridusmudelite juurutamisel.

Artikkel ilmus 28. augustil Tartu Postimehes.

Rubriigid: Uncategorized | Kommenteeri

Marika Saar: Mida teha?

Tartumaa rahvastikuprognoos 2040. aastaks on positiivne, oleme Harjumaa järel ainus maakond, mis on kasvava rahvaarvuga, kuid üldpilt on nukker. Mida teha, et inimesed tahaksid elada väljaspool pealinna? Mida teha, et elu oleks võimalik ka väikelinnades ja maal?

Tegevuste nimekiri saaks kilomeetripikkune, kuid vaatlen lähemalt viit aspekti: elu-ja töökoht, elukeskkond, haridus ja vaba aeg.

Jätka lugemist

Rubriigid: Uncategorized | Kommenteeri

Marika Saar: siililegi selge – haldusreform oli hädavajalik

Uutes omavalitsustes on päevavalgele tulnud üllatavaid otsuseid ja olukordi, mis on tekkinud just väikestes kogukondades tihedate omavaheliste suhete või vähese kompetentsuse tõttu.

Loe edasi ⇾

Jätka lugemist

Rubriigid: Uncategorized | Kommenteeri

Maano Koemets ja Marika Saar: õige aeg uuendusteks

Vahest on vaja vaadata natuke suuremat pilti kui ühe omavalitsuste tegemised. Elva Vallavolikogu esimees Maano Koemets ja Elva abivallavanem Marika Saar kirjutasid loo sellest, et aeg oleks mõelda kohaliku omavalitsuse korraldusele sisulisemalt ning siinjuures on suur roll üleriigilisel omavalitsuste liidul.

Jätka lugemist

Rubriigid: Uncategorized | Kommenteeri

Marika Saar kinnitati Elva abivallavanemaks

Elva Linnavolikogu valis 7. novembri istungil Elva vallavanemaks Toomas Järveoja, kelle ettepanekul kinnitati Elva abivallavanemaks Marika Saar.  Marika vastutusvaldkondadeks on hariduse, noorsootöö, spordi, kultuuri, huvihariduse ja sotsiaalvaldkonna küsimused. Lisaks kinnitati ametisse veel kaks abivallavanemat- Heiki Hansen ja Mikk Järv.

Marika Saar on varasemalt töötanud Elva abilinnapeana.

Rubriigid: Uncategorized | Kommenteeri

Elva vallavolikogu esimeheks valiti Maano Koemets

Elva vallavolikogu esimeheks valiti 30. oktoobril senini Rannu vallavanema ametit pidanud Maano Koemets, kes kandideeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas. Aseesimeheks valiti endine Elva Linnavolikogu aseesimees Peeter Laasik.

Maano Koemets tänas kõiki volikogu liikmeid toetuse eest: „Ees seisab suur väljakutse, minu jaoks on oluline, et volikogus valitseks hea koostöö ja töine õhkkond. Volikogul on ees tihe töögraafik – lähimate nädalate jooksul tuleb valida vallavanem, kinnitada vallavalitsus, moodustada volikogu komisjonid, võtta vastu põhimäärus uue vallavalitsuse tegevuseks. Loodav Elva vallavalitsus peab arvesse võtma kuue omavalitsuse parimad praktikad ja kaasama parimad inimesed.“

 

 

Rubriigid: Uncategorized | Kommenteeri