Valmistudes astuma Euroopa Liitu, oli Eestis üheks arutlusteemaks, mis see meile annab ja mis see meile maksab. Teisele poolele oli vastus täpne ja selge – summad, mida liikmesriigid panustavad, on ELi seadustega määratletud ja nende üle ei vaielda. Lootsime, et avarduvad meie toodetele turud, et tugevneb turvatunne. Lugenud-kuulnud olime ka sellest, et Euroopa Liidu mitmesugustest fondidest eraldatakse riikidele toetusi. Neid on mitmesuguseid – nii otseselt tootmist mõjutavaid kui ka elukeskkonda parendavaid. Arutlegem siinkohal maaeluga seonduvaist.
Kõige tuntumad toetused on nn hektaripõhised, millega aidatatakse kaasa põllunduse arendamisele, loomapidajaile määratavad, aga on ka investeeringutoetused, mis on ette nähtud uute põllumajandusmasinate soetamiseks ja tootmishoonete ehitamiseks ning kaasajastamiseks. Meie põllumajandustootjad on neist toetustest märgatavat abi saanud. Tootmiskulud taimekasvatussaaduste kasvatamiseks on talutavad võrreldes toodete müügihindadega, ostetud on uusi võimsaid põllutöömasinaid ja seadmestatud moodsaid karjalautu.
Kõik see on tore, aga meid on ikka häirinud see, et meile jagatud toetustemäär on väiksem kui nn vanadel ELi riikidel, mägede taga ei ole aeg, mil taolised toetused hoopis ära võivad jääda. Kuidas korraldada põllumajandustootmist Euroopa Liidu uue eelarve koostamise valguses, mida teha siis, kui toetusi enam ei antagi? Neid küsimusi ei saa eirata ja seepärast tegeldakse Eestis, nagu ilmselt teisteski riikides, plaanide koostamisega.
Juunis oli Riigikogus arutelu maaelu arengukavast aastateks 2014 – 2020. Kava kohaselt on meie eesmärgiks toimiv tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, asjakohane teadus- ja arendustegevus. Elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektor peab olema konkurentsivõimeline, ressursitõhus ning jätkusuutliku vanuselise struktuuriga. Põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad omavad turujõudu ning nende vahel toimub koostöö põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel. Maa kasutamine on keskkonnasõbralik ja piirkondade eripärasid arvestav, tagatud on elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse säilimine.
Maamajandus ja maapiirkonna elukeskkond on mitmekesised, pakuvad tööhõivevõimalusi põllumajandusest vabanevale tööjõule ning tuginevad kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele.
Investeeringuid põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks kavandatakse 75 miljonit eurot. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks kavandatakse 25 miljonit eurot, mahepõllumajandusele 85 miljonit eurot. Meil on ligi 20 protsenti riigieelarvest EL raha. Täna on see tore saame lahendada hulgi probleeme, käivitada pilootprojekte. Vähemalt seitsme aasta pärast võime hakata saama tunduvalt vähem raha või kaob toetamine üldse ära. Kas siis suudame ise lahendada oma kitsaskohti ja kui jätkusuutlikud me oleme?
Siinkohal osutuks võimatuks ümber jutustada kõiki MAKi (Maaelu Arengu Kava) seisukohti, kuid tasub meelde tuletada, et asjaosaliste seas ja ka meedias tekkisid kohe vaidlused selle üle, kes ikkagi peaksid kui palju toetusi saama ja kujunes välja kaks leeri – talupidajate liit soovib eelistada väiketootjaid, toojate liit suurtootjaid. Tegelikult ei saa asjale nii läheneda. Eesmärk peab olema taotleda võimalikult võrdseid toetusi teiste liikmesriikidega ja meil peaksid toetust saama kõik tootjad. See vastandajate jutt, et suurtootjad saavad niigi hakkama ja väiketootjaid ei aita ka toetused, ei maksa midagi. Meil on nii ühtesid kui ka teisi vaja. Kahtlemata annab suurtootmine suurema osa vajaminevast toidutoorainest, aga väiketootjate toetamine aitab alles hoida elu maal. Lisaks otsestele tootmistoetustele on maal olulised ka elukeskkonna parendamisele suunatud toetused (ma mõtlen igasuguseid teenuseid, nagu teedeparandamine ja külamajade ehitamine ning muud taolist).
Igal juhul tuleb toetusi taotledes ja kasutades tegutseda nii, et sellest tuleks tulu kauema aja peale. Ei tuleks osta traktorit, mis on kõige odavam, vaid võimsam ja mitmesuguste tööde jaoks sobiv, tänuväärt ettevõtmine on vajadusel maaparandus …
Vaidlemise asemel, kellele rohkem, kellele vähem, peaks arutlema, kuidas ühtekokku rohkem toetusi saada. Ja ka selle peale on vaja mõelda, kuidas siis hakkama saaksime, kui EL toetusi üldse ei oleks. Mina usun, et me saame hakkama.