Tänane vabariigi valitsus on võtnud selge eesmärgi ära teha haldusreform 2017. aastaks ning praegusel momendil tundub, et see niimoodi ka läheb. Täna on meie piirkonnas ja üleüldse kõikidel omavalitsustel kõige targem just omakeskis kokku leppida, kuidas üheskoos edasi minna. Olen poolt, et Tõrva, Helme, Hummuli ning Põdrala võiksid edaspidi üheskoos edasi toimetada ning loodetavasti tekib sellest tugev ja hästi toimiv omavalitsus.
Tõsiasi on aga see, et tänaseks päevaks on tõusnud kõige tähtsamaks küsimuseks uue omavalitsuse nimi. Ka teised küsimused pole vähem tähtsad ja nende üle peab toimuma diskussioon. Lisaks tuleb küsida, kas haridusvõrgustikus toimub muudatusi, milline saab olema sotsiaalsüsteem, kas noortetoad säilivad, kuidas hakkab toimima spordi- ja kultuurielu, kas praeguses vallamajas saan ka edaspidi teenuseid tarbida, milliseid investeeringuid hakkab uus omavalitsus tegema ja nii edasi. Ka need on tähtsad küsimused ja ärgem neid ära unustagem ja küsigem neid senisest julgemalt.
Nõus ei ole ma aga väidetega, et rahvaküsitlused on oma sisult mõttetud. Meeldetuletuseks, et 2009. aastal olid kolm omavalitsust – Tõrva, Helme ja Põdrala – üsna lähedal ühinemisele. Toona toimus samuti rahvaküsitlus (küll mitte nimeküsimuses), milles osales palju inimesi. Helme vallas osales küsitluses 53% hääleõiguslikest kodanikest, Tõrva linnas 41,5% ning Põdrala vallas suisa 70,1% hääleõiguslikest kodanikest. Olgu siinkohal välja toodud 2013. aasta kohalike valimiste osalusprotsent: Helme 62,1%; Tõrva 68,86%; Põdrala 55,89% ja Hummuli 62,53%. 2009. aastal otsustas Helme vallas 76% küsitlusel osalenutest, et ühinemist ei toetada. Tõrvas pooldas 77,2% elanikest ühinemist ja Põdrala vallas 68,1%.
Seega rahvaküsitlusi ei tasuks karta. Kõik oleneb ju sellest, kuidas hääletamine toimub ning kui palju selle tutvustamisele aega ja energiat kulutada. Tõsi, kaasava eelarve hääletamine Tõrvas on kahel korral jäänud rahvavaeseks, aga siin võivad mängida rolli hääletuse aeg (näiteks tänavuaastane hääletus toimus 23. detsembrist 3. jaanuarini) kui ka see, kuidas kaasavat eelarvet reklaamisid nii korraldajad kui ka otseselt sellest kasusaajad.
Tulles tagasi eesootava rahvaküsitluse juurde, siis tõsi ta on, et rahvaküsitluse käigus korraga kahe küsimuse esitamine on oma olemuselt keeruline. Kui tahta välja selgitada rahva arvamus omavalitsuste ühinemisest kui ka loodava uue omavalitsuse nime kohta, siis sellisel juhul võib üks hakata mõjutama teist. Näiteks, kui inimene ei ole ühinemisega nõus juhul, kui nimeks saab talle mitte meeldiv variant. Kuigi tänaseks on teada, et nimeküsimus rahvaküsitlusse minemas ei ole (http://www.helme.ee/…/uhin…/juhtkomisjoni%20seisukoht%20.pdf). Seega saame peagi kõik arvamust avaldada üksnes selles, kas me oleme nõus loodava omavalitsusega, mille uueks nimeks saab Lõuna-Mulgi vald. See jääb meie otsustada. Murelikuks teeb juhtkomisjoni 15. veebruari otsus, et rahvaküsitlus tuleb ainult e-keskkonnas. Väljavõte juhtkomisjoni otsusest: “Toimub paberivaba rahvaküsitlus VOLIS keskkonnas, küsitluse läbiviimise täpsema korra töötavad välja linna/vallasekretärid.” Ainult e-hääletus võib osalejate arvu tõsiselt vähendada.
Väga tervitatav, et diskussioon on hooga lahti läinud lõpuks. Ühtlasi see näitab ka seda, et otsustajatel on selge kohustus selgitada ja põhjendada veel, miks on laual täna just Lõuna-Mulgi vald ning veel teisi küsimusi. Mis siis reaalselt hakkab muutuma inimeste igapäeva elus, kui tekib uus omavalitsus? Kas üldse muutub midagi peale selle, et vald saab uue nime? Teisalt kutsun veel teisigi inimesi üles arvamust avaldama ja oma põhjendusi esitama, kes ei ole või just vastupidi on nõus otsustajate otsusega, et uue loodava omavalitsuse nimeks saab Lõuna-Mulgi vald. Ja üks osa nendest inimestest on seda juba aktiivselt ka tegemas. Lõppude lõpuks see ongi demokraatia kõige tähtsam osa – arvamuste paljusus, kuid tähtis on jõuda ka lõpuks otsusteni. Iga otsus on kellegi jaoks positiivne ja kellegi jaoks negatiivne.
Kutsun inimesi üles lugema Helme Kihelkonnalehe artikleid seoses ühinemisega, kaasa mõtlema ja vajadusel rahvasaadikutelt nööbist kinni haarama ning oma ettepanekuid ja küsimusi esitama. Selle jaoks olemegi need inimesed volikogudesse ja seejärel kaudselt ka linna- ja vallavalitsustesse valinud.