Me oleme agarad, kirumaks et maa tühjeneb noortest väljarände tulemusena, aga samas saame aru, et Eesti tulevik oleneb just praegu sündivatest lastest, sellest, missugusteks vaimu- või tööinimesteks nad kasvavad. Me tahame, et tuleviku Eesti oleks oma tööstuse ja põllumajandusaaduste tootmisega tegelev riik, mitte allhankeid teostav odava tööjõuga maa, vaid ise oma maad arendades saame kindlad olla, et elu meie riigis muutub paremaks. Kuidas me aga oma tulevikuinimesi kasvatame?
Sotsiaaldemokraadid tegid 2014. aasta riigieelarvesse 305 parandusettepanekut. Neist üks ja olulisemaid oleks see, millega „parandataks ära” senine vajaduspõhine lastetoetus. Meie ettepanek on kolmekordistada toetust esimesele ja teisele lapsele, viies see 57,5 eurole kuus. Seegi summa ei ole teab mis suur, aga see annaks positiivset mõtlemisainet noortele peredele laste saamiseks ja lisaks neile kindlusetunnet majanduslikuks hakkamasaamiseks laste kasvatamisel. Riigieelrvesse tähendaks see 50 miljonit eurot.
Ega noored pered ei lahku riigist järelemõtlematult. See on suur samm ja nõuab suuri ümberkorraldusi, aga kui kuidagi teisiti ei saa, tuleb leppida paratamatusega viia teise klassi laps Soome kooli ja pere sissetulekute normaliseerimiseks ise samasse töökohad otsida. Ime ei ole seegi, et ühe algkoolilapse ema töötab Soomes ja isa Rootsis. Reeglina on laps ema juures, aga kokkusaamised, mis varem toimusid Eesti, jäävad nüüd hoopis harvemaks ja laps isale võõramaks.
Paljud lapsevanemad ei märka või ei pea võimalikuks võidelda selle vastu, et laps istub aina rohkem arvuti ees ja veedab niimoodi oma vaba aega. Mis teha, kui vanematel pole raha, et viia teda sportima või huviringi. Sotsiaaldemokraadid tegid uude eelarvesse ettepaneku anda iga lapse jaoks huviringitoetust 135 eurot õppeaasta kohta. Kokku eelarves 22 miljonit eurot. Ennatlikult kaotasime ära nõukogudeaegseid spordikoole ja lõhkusime nende tegutsemise süsteemi. Nüüd räägime Valgaski jälle sellest, et oma spordikool kuluks ära. Oma staadioniga kiitleme siis, kui Valka õnnestub suuremaid võistlusi tuua, et seal aga igapäevane laste treeningtegevus toimuks, selleks on vaja entusiaste ja raha.
Huvialaringid puudutavad suuresti ka kultuuritöötajaid. Paraku on neidki siiamaani hoitud suhteliselt väikesepalgalistena ja loodetud elevust kultuuriasutustes peale koolitunde ei ole. Sotsiaaldemokraadid teevad ettepaneku tõsta kultuuritöötajate alampalgad 700 eurole kuus. Siis oleks see kulu eelarvereal 850 000 eurot, mis ei ole ju kogu eelarvega võrreldes üüratu summa. Ehk aga tuleb siis juurde uusi entusiastlikke huviringide juhte ja elavneb laste kaasamine kultuuriasutuste tegevusse.
Enne, kui uue aasta riigieelarve vastu saab võetud, tehakse ilmselt veel palju parandusettepankuid. Ka teistel erakondadel on oma nägemusi. Parim tulemus tuleb ikka siis, kui kõiki ettepanekuid üksipulgi kaalutakse ja leitakse võimalused ka nende elluviimiseks.
Sotsiaaldemokraadid näevad ette ka tulude juurdesaamise võimalusi. Neist suurim oleks tulumaksu täiendavast astmest laekuv 50 miljonit eurot, aga on veel teisigi võimalusi kuni valitsuse reservide vähendamiseni. Ja kui mõne ettepaneku elluviimiseks ei ole kohe võimalusi, siis tuleb mõelda, mida saab muuta siiski lähitulevikus. Kaugemas tulevikus peab meil olema võimalus öelda, et oleme kasvatanud uued põlvkonnad, kes on suutelised arendama kõrgetasemelist tööstust ja põllumajandustootmist, et teenindussektori töötajad saavad hakkama arvutitel põhinevate teenindusvormidega. Ja mis olulisim, et meie riik väärtustaks meie lapsi majanduslikuski mõttes niipalju, et nad ei pea end tõrjututena tundma ei koolimajas ega tenniseväljakul.