Elva valla läänepiiri palistab Eesti suuruselt teine järv – Võrtsjärv. Ühtlasi on see suurim ainult Eesti piirides olev järv. Tema pindala on 270 km2 ja keskmine sügavus ainult 2,8 meetrit. Kui teeksime Võrtsjärvest 1000-kordse vähendusega mudeli, siis oleks see nagu hästi suur paberileht pikkusega 36 meetrit ja suurima laiusega 15 meetrit ning kõige paksem koht oleks sel paberil vaevalt 3 millimeetrit.
Nagu kõik elusolendid ja –süsteemid, vananevad tasapisi ka järved. Nende jaoks tähendab see sisuliselt kinnikasvamist. Mäletan endagi lapsepõlvest, et kui isaga Jõesuu muulil kalal käisime või perega Vaiblasse ujuma sõitsime, olid seal lagedad liivarannad – nüüd aga ümbritseb kogu järve lai pilliroovöö ja ka veesisesed taimed võtavad järjest rohkem võimu, liivarannad on kattumas mudakihiga. Osalt on see loomulik protsess, kuid inimeste tegevus on seda kõvasti kiirendanud. Veel ja eriti 1980ndatel aastatel ümberkaudsetelt põllu- ja karjamaadelt ja linnade heitvete kaudu järve kandunud väetisained ladestusid põhjasetteisse ja avaldavad halba mõju tänapäevalgi. Siiski on tänaseks olukord palju paranenud – väetisainete kasutamine on reguleeritud ja puhastamata heitvett satub loodusesse veel ainult vähesel määral. Võrtsjärve riikliku seire viimase 10 aasta andmed näitavad järve seisundi paranemist. Muidugi toimuvad need muutused tasapisi ja on peaaegu märkamatud, kuid heaks märgiks on näiteks vahepeal peaaegu kadunud tindi taas suurenenud arvukus kalastiku hulgas. Veel rohkem kui inimene mõjutab suurt ja madalat Võrtsjärve looduslik veetaseme kõikumine, mis on keskmiselt poolteist meetrit aastas ja põhjustab veekvaliteedi halvenemist just väga madala vee aastatel. Siis kerkib pea alati üles ka järve veetaseme reguleerimise teema. Praeguse aja seadused ja suundumused toetavad aga veekogude loodusliku seisundi hoidmist ja taastamist – olgu selle näiteks kasvõi paisude lammutamine jõgedel. Seega usun, et lähemal ajal Jõesuusse, Võrtsjärvest vett välja kandva Emajõe algusesse, tammi ei ehitata. Ma olen nüüd juba aastaid Võrtsjärve seisundi jälgimisega seotud olnud ja võin ka kinnitada, et seni on järv veetaseme kasvades alati kehvast olukorrast edukalt väljunud ja oma elujõudu tõestanud.
Võrtsjärv on suur rikkus ja looduse enda kingitus meie vallale. Oma suuruses pakub ta tõesti mitmekesiseid võimalusi nii puhkamiseks kui ettevõtluseks. Läänekalda raba-alad ja pilliroovöönd on suurepärased loodusturismiks ja linnuvaatlusteks, aga ka idakaldal on neid võimalusi. Kui Valma ja Vaibla kandis ja mujalgi ümber järve on päris palju majutus- ja puhkekohti, siis idakaldal on selleks veel palju arenguruumi – ja just siin on looduslikud eeldused isegi paremad, siin on kõrgemad kaldad ja kaunid metsaalad. Siinsed elanikud võiksid küll mõelda näiteks kodumajutuse pakkumisele ja ehk tasuks valla pooltki sellist tegevussuunda toetada. Võrtsjärve ümbruse valdade poolt aastal 2000 loodud Võrtsjärve Sihtasutus edendas järveümbruse elu väga palju ja ehk kõige olulisemaks sihtasutuse panuseks peaksingi järveümbruse rahva koondamist ühise eesmärgi ümber. Praeguseks on sihtasutus senisel kujul töö lõpetanud, kuid tema järglasega, kes on Avasta Võrtsjärv MTÜ, tasuks Elva vallal koostööd teha küll, sest seni loodu vajab hoidmist ja edendamist.
Võrtsjärv jääb ka lindude rändeteele. Kindlasti on kõik kevadel või sügisel Viljandi poole liikujad märganud haneparvesid järveümbruse põldudel – põllumeestele on see muidugi murekoht, aga just rändetee on üks põhjus, miks Võrtsjärv Natura 2000 võrgustiku linnuhoiualaks on saanud. Muljetavaldav on looduskaitsealune lind hüüp, kelle „pudelisse puhumise hääl“ suveõhtuti järve ääres viibija Loch Nessi koletise ilmumist veest ootama paneb. Ja muidugi on Võrtsjärv suure tähtsusega kalajärv, kus elavad maailma ilusaimad kalad haug ja ahven ning maailma maitsvaim kala koha ja kust saab isegi tavalise õngega angerja välja püüda.
Võrtsjärv on meie hinnaline pärl – hoidkem teda, kasutagem mõistlikult ja säästlikult kõike, mida ta meile pakub. Kui tahate kohe ja rohkem Võrtsjärvest teada saada, tulge Vehendi külasse, Eesti Maaülikooli Võrtsjärve limnoloogiakeskusse – Eesti järveteaduse kantsi. Meie saame teid aidata, kui vajate abi mõne järvega või jõega või kaladega seotud probleemi lahendamisel. Siin on ka järvemuuseum, kus saate akvaariumides näha täitsa elusaid Eesti mageveekalu ja muudki. Kohtumiseni Võrtsjärve ääres!
Lea Tuvikene
Eesti Maaülikooli teadur