Lehed
Arhiiv
Sildid
-
Category Archives: Mis ma arvan Eesti asjast
Mis e-häälel mureks?
Diskussioonid teemal, kas elektrooniline hääletamine valimistel on Eesti kui e-riigi üks loomulik osa või tegemist hoopis geniaalse süsteemiga valimistulemuse mõjutamiseks, ilmselt ei vaibu niipea. Samas on selge, et selle hääletusmeetodi populaarsus kasvab suure kiirusega ning kaks aastat tagasi toiminud Riigikogu valimistel osales valimistel ca 580 tuhat kodanikku ja sealhulgas oli juba üle 140 tuhande inimese, kes tegid oma valiku e-teel.
Väikeettevõtjatele jääb muru närimine
Olemasoleva info kohaselt ei kavatse Eesti riik suunata Euroopa Liidu 2014–2020 eurorahast sentigi taastuvenergia mikro- ja pisitootmisseadmetesse investeerimiseks. Ometi on ilusates strateegiapaberites kirjas, et üheks Eesti prioriteediks vahendite planeerimisel on puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutamine. Kas tõesti tagab selle eesmärgi täitmise põlevkivi sisuliselt praegusele sarnase osakaalu säilimine energiabilansis? Tundub, et selgi korral läheb Partsiga täpselt samamoodi nagu lubadusega kodukulude vähendamisest.
Ettevõtlusest ja vastutusest
Kui vaadata mõnes riigile kuuluvas ettevõttes ja ka ettevõtlust edendavas ning raha liigutavas sihtasutuses viimasel ajal toimuvat, siis võiks justkui tõdeda, et Eestil läheb hästi. Kohe nii hästi, et isegi peaministri statistiline optimism ei jõua järele. Mina seda tõdemust ei jaga ja siinkohal ei ole tegu kadedusega, mida peetakse eestlaste üheks loomuomasemaks iseloomujooneks. Ma ei suuda meie avaliku sektori tänast loogikat mõista. Riigijuhtide kõnedest kostab nõretamiseni hala, et me ei ole ettevõtlikud ja et meie üheks väljakutseks on ühiskonna vananemine, sest praeguste trendide jätkudes muutub maksumaksjate arv ülalpeetavate suhtes kiiresti katastrofaalseks. Õige, kuid millega siis süstida oma inimestesse ettevõtlikkust ja tahet panustada nii oma riiki kui ka majandusse?
Lihtne lahendus 20 aastat vanale probleemile
Varem ametis olnud õiguskantslerid juhtisid korduvalt seadusandja tähelepanu sellele, et põhiseaduse kontekstis ei tohiks riigikogu liikmed osaleda riigiettevõtete juhtimisel. Arutelu algas alati suure hooga, et siis vaibuda sahtlipõhja taas oma aega ootama. Tänavu möödub 20 aastat päevast, mil tollane õiguskantsler Erik-Juhan Truuväli teema parlamendi ees tõstatas. Päris viisakas juubel, kuid tähistada pole justkui midagi. Allar Jõks püstitas sama probleemi samuti mitmel korral, rõhudes konkreetsetele punktidele, kus ta nägi riigikogu liikme staatuse seaduse ja põhiseaduse koostoime vastuolusid. Tema rõhuasetus keskendus võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte rikkumisele, mis lähtus põhiseaduse sättest, mille kohaselt ei või riigikogu liige olla üheski muus riigiametis.
Rahvakogu pakub usku ja lootust
Valitsejate arrogantne käitumine ja erakondade rahastamisega seotud mured andsid viimasele poliitika-aastale tooni. Läinud aastal alanud diskussioon sai laiema ühiskondliku kõla kindlasti ka seetõttu, et skandaalide keskmes on peaministripartei. Sotsiaaldemokraadid on viimastel aastatel järjekindlalt rõhutanud, et seni kuni on üleval kahtlused erakondade rahastamise ja valmiskulutuste suhtes, pole ka loota, et inimeste usaldus erakondade ja riigikogu vastu tõuseks. Eesti ühiskond ei muutu avatumaks ja läbipaistvamaks enne, kui rahastamist ja valimiskampaaniaid puudutavad reeglid pole ümber tehtud.
Kodukulude tõusu eelarve
Riigikogu küll veel arutleb uue riigieelarve üle ja valitsus üritab rääkida suurtest reformidest ning majanduskasvust, kuid see on vaid pool muna. Nüüdseks on selge, et vaatamata eelarve suuresti näilisele kasvule on riigieelarve märksõnaks kodukulude kasv. Järgmise aasta eelarve isegi ei püüdle paljude riigi ja tema elanike jaoks oluliste murede lahendamise suunas, pigem vastupidi. Tõsi – tunnustust väärib tõsiasi, et lõpuks ometi on tõstetud lastetoetused püünele. Samas, kui pakutut lähemalt uurida, vaatavad numbritest vastu kosmeetilised muudatused, mida on patt reformiks nimetada.
Maksuvaba kodu
Juba enne viimaseid Riigikogu valimisi algas ühiskonnas diskussioon ühe IRL-i peamise valimislubaduse ehk kodukulude vähendamise absurdsuse üle. Rääkimata sellest, et enamus koduga seotud kulusid on hüppeliselt tõusnud, oleme hooga lähenemas ka ajale, mil hakkab kehtima esmapilgul ülla ideena välja käidud maamaksu kaotamine. Kindlasti on inimesi, kelle kodusesse eelarvesse jätab selle jõustumine pisut raha rohkem alles, kuid n.ö. päeva lõpuks on tegemist siiski esmaklassilise populismiga. Koduomanike maamaksust vabastamise seaduse seletuskirjas oli kirjas, et seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid valla- ja linnaeelarve seaduse §-st 7 tulenevaid riigieelarvelisi kulusid ega tulusid. Seadusemuudatuse mõju aga kohalikele eelarvetele oli seletuskirja koostamise ajal rahandusministeeriumi hinnagul ca 17 miljonit eurot, millest käesoleva aast asuveks oli saanud regionaalministri sõnade järgi ”hinnanguliselt” 13 miljonit.
Päästmisest maal kui vees
Viimasel ajal on seoses päästekomandode sulgemisega olnud palju juttu inimeste päästmise võimalikkusest õnnetuste korral. Minu arusaamise kohaselt on tänasesse etappi jõudnud reform, mille tulemusel suleti hulk komandosid, tehtud ilma põhjaliku analüüsita ja vettpidavate põhjendusteta. Maakomandode sulgemine on järjekordne hoop meie regionaalarengule ning maaelule. Sealsed elanikud ootavad samuti, et neil on oma riigi kodanikena ja maksumaksjatena võimalus saada arstiabi ja saada õnnetuste puhul abi politseilt või tuletõrjelt. Samasugused ootused on ka kalameestel, kelledega juhtuvad õnnetused pigem olukorras, kus jalge all puudub kindel maa ja päästjad veelgi kättesaamatumas kauguses kui maapeal.
Vana on mäda ja uus veel toores
Eestis kehtiva avaliku teenistuse korralduse eeskujuks on sõjajärgse Saksamaa vastav seadusandlus, mille eesmärgiks oli stabiilse ametnikkonna loomine. Selle üks keskseid põhimõtteid on, et ametnikud saavad oma tagatised seaduse alusel ning ei oma seega õigust töölepingu osas kokkuleppeid sõlmida. Omal ajal oli see kindlasti mõistlik. Aga oludes, kus kogu ümbritsev keskkond on totaalselt muutunud, peab muutuma ka avalikus teenistuses olevate inimeste tööd reguleeriv seadusandlus. Kõik parlamendierakonnad on pidanud avaliku teenistuse seaduse (ATS) muutmist vajalikuks. Uue ATSi puhul on tegu ühe kõige põhimõttelisema ja ka füüsiliselt mahukaima eelnõuga Riigikogu laual ja loomulikult ei lähe tema menetlemine probleemideta. Üheks pingete tekitajaks on asjaolu, et täna avalikus sektoris töötavatel inimestel on õigustatud ootus neile varem seadusega lubatud tagatiste jätkumisele. Seetõttu on mõistetav ka nende soov jääda ametnikuks, kuigi avaliku võimu otsese teostamisega ei pruugi nende igapäevane töö seotud olla.
Rahast ja poliitikast
Tõenäoliselt pole olemas maailmas riiki, kus pole olnud ühtegi skandaali, mis on seotud poliitikute ja rahaga. Küll on probleemiks poliitiliste erakondade rahastamine, kahtlased skeemid valimiskulude katmiseks või tehingud, mis lõhnavad korruptsiooni järele. Ei ole ka Eesti mingi erand ning lahvatanud skandaal peaministrierakonnas on tõstnud selle teema taas jõuliselt päevakorda. Aastate jooksul on ka meie poliitmaastikul olnud erakonnad rahastamise valdkonnas väga erinevatel seisukohtadel ning üksmeelt on olnud raske leida. Viimane suurem seadusemuudatus leidis aset 2010 aasta novembris, kus lisaks kirglikule debatile erakondade rahastamise teemadel muuseas dekriminaliseeriti kahtlaste annetuste vastuvõtmine ja ääremärkuse olgu öeldud, et SDE saadikud hääletasid ainsana selle vastu.