Viimastel nädalatel toimunud Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide läbirääkimised, otsimaks ühisosa, et moodustada koalitsiooni, on olnud põhjalikud ja tulemuslikud. Selgeks on saanud kõigepealt see, et ühisarvamused on olemas, vaja on vaid leida lahendused, kuidas mõlemat poolt rahuldavate tulemusteni jõuda.
Sotsiaaldemokraatide üks viimaste aastate nõudmisi on Riigikogus juba mitmel korral olnud laste vaesusega seotud teemade tõstatamine. Ka selle aasta eelarve arutelu eelses sõnavõtus tuletas meie erakonna esimees Sven Mikser meelde, et kümme aastat on möödunud ajast, mil viimati tõsteti universaalset lastetoetust pere esimesele lapsele, pere teisele lapsele toetuse tõstmine jääb veelgi kaugemasse minevikku. 2004. aastal oli lastetoetus 300 krooni, mis euro tulles muutus 19 euroks ja 18 sendiks. Ostujõud on aga samal ajal oluliselt langenud. Niisiis on täiesti loomulik, et ühisosa otsides oli üheks meie poolseks tingimuseks just üldise lastetoetuse suuruse tõstmine.
Uue koalitsiooni perepoliitika üks eesmärke on lastetoetuste reformi jätkamine, lastetoetuste tõus, ja me jõudsime Reformierakonnaga kokkuleppele, et jätkame lastetoetuste kiiremat tõstmist neile peredele, kes seda kõige enam vajavad. Tõstame suhtelises vaesuses elavatele peredele lastetoetusi võrreldes teiste peredega kahekordseks ehk 45 euroni kuus. Samal ajal tõstame esimese ja teise lapse universaalse toetuse enam kui kaks korda ehk 45 euroni kuus ja kolmanda lapse toetuse 100 euroni kuus. Tõstame toimetulekutoetuste määramisel lapse osa 0,8-lt 1.0-ni. Nende arvude seaduseks saamine peaks oluliselt tuntav olema lapsi kasvatavate noorte perede rahakotis ja nende ostukorvis.
Lisaks tegime ettepanekuid ka teiste lastega seotud kulude vähendamiseks. Laiendame tasuta koolilõuna toetuse maksmist lisaks põhikoolile ka gümnaasiumiõpilastele. Näiteks töötame välja põhimõtted, mis võimaldavad eesmärgipäraselt rakendada riigipoolset toetust õpilaste huvitegevuse toetamiseks. Paljudes kohtades on endiselt veel probleemiks pisipõnnidele lasteaiakohtade saamine. Selle küsimuse lahendamiseks käivitatakse programm lasteaiakohtade juurde loomiseks Euroopa Liidu eelarveperioodi jooksul. Lastehoiuvõimaluste avardamiseks maksame omavalitsustele toetust.
Teine tähtis omavahelise arutelu küsimus oli tulumaksu langetamine, töötuskindlusmaks ja tulumaksuvabamiinimum. Jõudsime kokkuleppele, et järgmisel aastal tulumaksumäär ühe protsendi võrra langeb. Palgateenijatel on põhjust rõõmustada, see vähendab nende maksukoormust. Samuti langeb töötuskindlustusmaks ja tõuseb tulumaksuvaba miinimum. Oleme arutanud ka võimalusi, kuidas täiendavaid kulutusi rahastada ja ka neid leidnud.
Uue valitsuse üks põhieesmärke on vaesuse vastu võitlemine, mis ei tähenda teiste riigile oluliste küsimuste kõrvalejätmist, aga nendest juba järgmises loos.