Author Archives: valgamaa
Rein Randver: “Probleemide edasilükkamine ei ole lahendus!”
Kurvastavalt tuleb nentida, et Valgamaa on üks vaesemaid maakondi riigis ja siin on seetõttu probleemid ettevõtluse arendamise, töötuse ja sotsiaalküsimuste lahendamisega eriti teravad. Meid ei lohuta ka teadmine, et taolisi ääremaalisi piirkondi on Eestis veelgi, see teeb küsimuse veelgi aktuaalsemaks.
Kalev Härk: Kas Eesti maapiirkonna väljasuremine on vältimatu mõrv või enesetapp?
Eesti linnadest on suurematesse linnadesse või välismaale läinud tööle ja elama – sageli sundvalikuna – kümneid tuhandeid peresid. Selliste faktide eitamine ei tee neid olematuks vaid muudab eitaja jaanalinnuks. Me tahame, et inimestel oleks kõikjal Eestis võimalik elada. Näeme vaeva, et töökohti jaguks ka Lõuna-Eestis ja siinsetel lastel oleks hariduse saamiseks pealinna lastega võrreldavad võimalused.
Rein Randver: “Uus jahiseadus läks metsa”
Eestis on 15000 –16000 jahimeest aga ka jahinaist, kes kasutavad jahinduse eesmärgil enam kui 80 protsenti meie maismaa pindalast. Meil on ligi 30000 relvaomanikku, kusjuures tsiviilkäibes on üle 60000 tulirelva, millest enamik on jahiinimeste kasutuses. Nii seda kogukonda kui kümneid tuhandeid maaomanikke puudutab otseselt aprilli lõpus riigikogus Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikute häältega vastu võetud uus jahiseadus.
Randver: Valga haigla väärib edasikestmist praeguses mahus
Paljud valgamaalased ei ole veel unustanud, millises seisukorras oli meie haigla mõned aastakümned tagasi. Tegutseti mitmes väiksemas või suuremas majas, tingimused olid kõigis nigelad. Neuroloogiaosakonnas olid näiteks palatid läbikäidavad, kirurgiaosakonnas olid nii kitsad koridorid, et pärast operatsiooni ei mahtunud haiget käruga palatisse voodi juurde viima, vaid kirurg haaras narkoosist uimase patsiendi sülle ja paludes tal kõvasti omal ümber kaela kinni hoida tõstis voodile, sünnitusosakonda tuli viimaseid minuteid rasedal naisel kitsast ja kõrgest trepist üles ronida jne, jne… See kõik on möödanik ajast, mil haigla ja maakonnajuhid nii tugevasti uue haigla eest seisid, et sellest saigi praegune suur ja uhke maja. Maja valmimine toimus järk-järgult, aga tähtsam kui hoone, on selle sisu – Peetri tänavas on nüüd meditsiiniliselt laiaulatuslik raviasutus.
Tõrva turismikeskuseks!
Looduskaunist ja kütkestavate randadega Tõrvast ning selle ümbrusest võib saada atraktiivse suvituskoha, kui selle jaoks vajalikke jõupingutusi teha. Samas tekib siinjuures küsimus, kui suurt rõhku asetame piirkonnas turismindusele ja selle arendamisele? Noorte Sotsiaaldemokraatide Tõrva-Helme klubi üldkogul tõdeti, et Tõrva linnast ja selle ümbrusest on saamas kena suvituskoht, mis suuremal panustamisel oleks atraktiivseks paigaks nii turistidele, muutudes sealjuures ka ilusamaks paigaks meie inimestele. Siiski tuleb selle jaoks panustada nii aega kui raha.
Rein Randver: Vana traktoriga enam välja ei vea
Jälgides, kuidas üks vana traktor alustas reisi Brüsseli poole, tundsin alul hirmu, kas ta ikka nii pika sõidu vastu peab. Ehk peab, sest ettevalmistused olid tasemel ja mõeldud on ka hädavajaliku remondi peale. Teel olev traktor on märk sellest, kui jõuliselt on Eesti põllumehed hakanud nõudma võrdseid toetusi võrreldes vanade Euroopa Liidu riikidega. Esialgu ei räägi me veel täielikust võrdsusest, vaid võrdsematest võimalustest. Brüsselis aitab Eesti nõudmisi tutvustada Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar.
Karl Kirt: “Õpetajate palgamurele ei tule lahendust”
Selle aasta märtsis toimunud õpetajate streik tekitas ühiskonnas laiema arutelu selles osas, milline peaks olema Eesti haridus. Haridus- ja teadusministeerium on tulnud välja uue eelnõuga, millega plaanitakse ümber korraldada õpetajate töökorraldus ning sellest lähtuvalt ka õpetajate tasustamise viis. Praegune süsteem näeb ette seda, et iga õpetaja saab vastavalt oma õpetaja astmele vastava palga. Noorempedagoogi alammäär on 608,18 eurot kuus ning kõige kõrgema astme pedagoog (pedagoog-metoodik) saab palka 888,88 eurot kuus. Haridus- ja teadusministeeriumi eelnõu näeb aga ette, et õpetajate palgad võrdsustatakse olenemata õpetajate astmest. Uus palgamäär hakkab olema 700 eurot.
Miks on plaanis Valga koolivõrku muuta?
Küsimustele vastas Valga linnapea Kalev Härk. Intervjuu ilmus Valgamaa Noortelehes Tankla. Miks on plaanis Valga koolivõrku muuta? Põhjuseid on palju, loetlen olulisemad: 1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus eristab selgelt põhihariduse ja gümnaasiumihariduse eesmärgid: põhihariduse esiplaanil on kasvatusprotsess ning õpioskuste ja sotsiaalse toimetuleku (koostöö, teistega arvestamine) arendamine, siis gümnaasiumihariduses maailmapildi süvendamine, iseseisva töö harjumuse kujundamine ja ainekeskne õppekava. 2. Õpilaste arv on viimase 10 aasta jooksul vähenenud 1/3 võrra ja ilmselt jätkub aeglane langus ka edaspidi. Selline trend on kogu Eestis, mistõttu koolidevaheline konkurents õpilaste pärast teravneb. 3. Valga gümnaasium on teenimatult kaotanud õpilasi teistele koolidele, kus õppekvaliteet on mitmelgi puhul madalam, kuid pakutakse noortele väliselt atraktiivset õppekeskkonda.
Rein Randver: Eestimaa teede hooldus ei vasta ootustele
Kevad on aeg, mil teede kehv seisukord endast kõige rohkem märku annab. Mustkattesse tekib külmade taandudes hulgaliselt «hundiauke», kruusateid pole mõtet enne hööveldada, kui tee vähegi taheneb, külavaheteed muutuvad mõnes kohas täiesti läbimatuks. Olen ka tänavu kevadel maal ringi liikudes niisugust olukorda märganud ja seda nentisid ka meie erakonna esindajad, kes hiljuti Valgamaal omavalitsuste esindajate ja valijatega kohtumas käisid. Ja ega teede olukord ka suveks oluliselt parane, sest omavalitsustel ei ole just kohalike teede remondiks küllaldaselt raha.
SDE tõusis märtsis suurima toetusega erakonnaks
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) on märtsis tõusnud Eesti kõige populaarsemaks erakonnaks, selgub BNS-i tellitud TNS Emori uuringust. Uuringu kohaselt on SDE toetus märtsis 30 protsenti, mis on kaheksa protsendipunkti võrra kõrgem kui veebuaris. Reformierakonna toetus on 29 protsenti, mis on ühe protsendipunkti võrra kõrgem kui veebruaris.