Author Archives: valgamaa
Piirkonna esimehena jätkab Rein Randver
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Valgamaa piirkonna üldkoosolekul valiti piirkonna esimeheks tagasi Riigikogu liige Rein Randver.
Kepikõnni Liidu president Rein Randver: “Lisaks jalgadele ka käed käima!”
Olen Eesti Kepikõnni Liiduga seotud kümme aastat ja seetõttu just sellele liikumisvõimalusele rohkem tähelepanu pööranud nii isiklikust seisukohast kui ka teistele Eesti inimestele mõeldes. Liidu põhiline tegevus on info levitamine selle liikumisvõimaluse kohta. Kasutame lisaks internetiavarustele ka voldikuid ja mis salata olen mõnele tõsiselt asjast huvitatule ka kepipaari kinkinud. Heameel on, kui sellest tegevusest tagasisidet saan ja kuulen, et kord kepikõndi proovinud on sellest tõelist rahuldust ja rõõmu tundnud. Mille poolest siis kepikõnd teiste liikumisharjumustega võrreldes hea on?
Rein Randver: “Eesti lõunaväravad olgu avatud!”
Siseministeeriumi regionaalarengu osakond töötas välja regionaalse arengu kava eelnõu aastani 2020. Selles on esile toodud, et hoolimata Eesti väiksusest on eri piirkondades olukord erinev. Rahvastik ja aktiivne majandustegevus koondub jätkuvalt suurematesse linnadesse, muude piirkondade ressursse ja arenguvõimalusi kasutatakse tagasihoidlikumalt. Hõreasustusega maapiirkonnad vajavad kohandumist muutunud oludega.
Rein Randver: “Eesti tulevik on praeguste laste käes”
Me oleme agarad, kirumaks et maa tühjeneb noortest väljarände tulemusena, aga samas saame aru, et Eesti tulevik oleneb just praegu sündivatest lastest, sellest, missugusteks vaimu- või tööinimesteks nad kasvavad. Me tahame, et tuleviku Eesti oleks oma tööstuse ja põllumajandusaaduste tootmisega tegelev riik, mitte allhankeid teostav odava tööjõuga maa, vaid ise oma maad arendades saame kindlad olla, et elu meie riigis muutub paremaks. Kuidas me aga oma tulevikuinimesi kasvatame?
Rein Randver: “Kuni mu küla veel elab…”
Mõneti võib öelda, et Eesti elab praegu hästi – 20 protsenti riigieelarvest moodustavad Euroopa Liidu rahad. Samas tuleb tunnistada, et oleme neid summasid paljuski kasutanud „tulekahjude kustutamiseks”: renoveerinud olemasolevaid hooneid, kasutanud raha tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis. Sealjuures tundub, et me pole tõsiselt arvestanud, kuidas tuleme kord loodu korrashoiu ja säilimisega toime siis, kui Eli toetussummad vähenevad või hoopis lõpevad, kas suudame parandada robotlüpsiseadmeid, kui need aja möödudes üles ütlevad, missuguse kvaliteediga ikkagi saavad praegu ehitatavad suurejoonelised teelõigud Tallinna ja Tartu vahel jne.
Sotside Valga linnapea kandidaat on Kalev Härk
Valga sotsiaaldemokraadid soovivad senise linnapea Kalev Härki jätkamist sügisel pärast valimisi. Erakonna Valgamaa piirkonna juhatus kinnitas eile Härki piirilinna linnapea kandidaadiks.
Rein Randver: “Euroopa Liidu toetusi tuleb mõistlikult kasutada”
Valmistudes astuma Euroopa Liitu, oli Eestis üheks arutlusteemaks, mis see meile annab ja mis see meile maksab. Teisele poolele oli vastus täpne ja selge – summad, mida liikmesriigid panustavad, on ELi seadustega määratletud ja nende üle ei vaielda. Lootsime, et avarduvad meie toodetele turud, et tugevneb turvatunne. Lugenud-kuulnud olime ka sellest, et Euroopa Liidu mitmesugustest fondidest eraldatakse riikidele toetusi. Neid on mitmesuguseid – nii otseselt tootmist mõjutavaid kui ka elukeskkonda parendavaid. Arutlegem siinkohal maaeluga seonduvaist.
Meeli Tuubel: “Mustlastants ja õhinapõhine lastetoetus”
Tänavust kevadsuvist tegevust Valga sotsiaalabi rindel iseloomustab pidev selgitamine, miks on Valga linn kutsunud siia elama sadadesse ulatuvat arvu mustlasrahvusest peresid ja miks riik lastetoetuse tõstmise nime all jagab vaid kehvemal järjel peredele tibatillukest raha, vajaduspõhise peretoetuse nime all 9,59 eurot lapse kohta ja sedagi peale mahukat taotlusprotsessi.
Rein Randver: “Väike või suur – oluline on elujõulisus”
Korduvalt on arutatud selle üle, kas omavalitsuste liitumisi teha vahetult enne kohalikke valimisi või hiljem ja liitumised ise on tegelikkuses edasi lükkunud nii ühel kui teisel perioodil, sest kohalikud elanikud ei ole sellest üldse vaimustuses. On inimlik, et hoitakse kinni sellest, millega ollakse harjunud ja aastakümneid on omavalitsused püsinud praegustes piirides. Ainult nende võimekus on tõepoolest aja jooksul järjest erinevamaks muutunud. Kuigi, kui näiteks võtta meie maakonna väike Õru vald, on selle kohta nii- ja naasuguseid arvamusi, aga elu seal kestab endiselt ja elanikud ei kurda rohkem kui mõnes suures vallas.