Tänavust kevadsuvist tegevust Valga sotsiaalabi rindel iseloomustab pidev selgitamine, miks on Valga linn kutsunud siia elama sadadesse ulatuvat arvu mustlasrahvusest peresid ja miks riik lastetoetuse tõstmise nime all jagab vaid kehvemal järjel peredele tibatillukest raha, vajaduspõhise peretoetuse nime all 9,59 eurot lapse kohta ja sedagi peale mahukat taotlusprotsessi. Jätka lugemist
Korduvalt on arutatud selle üle, kas omavalitsuste liitumisi teha vahetult enne kohalikke valimisi või hiljem ja liitumised ise on tegelikkuses edasi lükkunud nii ühel kui teisel perioodil, sest kohalikud elanikud ei ole sellest üldse vaimustuses. On inimlik, et hoitakse kinni sellest, millega ollakse harjunud ja aastakümneid on omavalitsused püsinud praegustes piirides. Ainult nende võimekus on tõepoolest aja jooksul järjest erinevamaks muutunud. Kuigi, kui näiteks võtta meie maakonna väike Õru vald, on selle kohta nii- ja naasuguseid arvamusi, aga elu seal kestab endiselt ja elanikud ei kurda rohkem kui mõnes suures vallas. Jätka lugemist
Kurvastavalt tuleb nentida, et Valgamaa on üks vaesemaid maakondi riigis ja siin on seetõttu probleemid ettevõtluse arendamise, töötuse ja sotsiaalküsimuste lahendamisega eriti teravad. Meid ei lohuta ka teadmine, et taolisi ääremaalisi piirkondi on Eestis veelgi, see teeb küsimuse veelgi aktuaalsemaks. Jätka lugemist
Kalev Härk
Valga linnapea
Eesti linnadest on suurematesse linnadesse või välismaale läinud tööle ja elama – sageli sundvalikuna – kümneid tuhandeid peresid. Selliste faktide eitamine ei tee neid olematuks vaid muudab eitaja jaanalinnuks. Me tahame, et inimestel oleks kõikjal Eestis võimalik elada. Näeme vaeva, et töökohti jaguks ka Lõuna-Eestis ja siinsetel lastel oleks hariduse saamiseks pealinna lastega võrreldavad võimalused. Jätka lugemist
Eestis on 15000 –16000 jahimeest aga ka jahinaist, kes kasutavad jahinduse eesmärgil enam kui 80 protsenti meie maismaa pindalast. Meil on ligi 30000 relvaomanikku, kusjuures tsiviilkäibes on üle 60000 tulirelva, millest enamik on jahiinimeste kasutuses. Nii seda kogukonda kui kümneid tuhandeid maaomanikke puudutab otseselt aprilli lõpus riigikogus Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikute häältega vastu võetud uus jahiseadus. Jätka lugemist
Paljud valgamaalased ei ole veel unustanud, millises seisukorras oli meie haigla mõned aastakümned tagasi. Tegutseti mitmes väiksemas või suuremas majas, tingimused olid kõigis nigelad. Neuroloogiaosakonnas olid näiteks palatid läbikäidavad, kirurgiaosakonnas olid nii kitsad koridorid, et pärast operatsiooni ei mahtunud haiget käruga palatisse voodi juurde viima, vaid kirurg haaras narkoosist uimase patsiendi sülle ja paludes tal kõvasti omal ümber kaela kinni hoida tõstis voodile, sünnitusosakonda tuli viimaseid minuteid rasedal naisel kitsast ja kõrgest trepist üles ronida jne, jne… See kõik on möödanik ajast, mil haigla ja maakonnajuhid nii tugevasti uue haigla eest seisid, et sellest saigi praegune suur ja uhke maja. Maja valmimine toimus järk-järgult, aga tähtsam kui hoone, on selle sisu – Peetri tänavas on nüüd meditsiiniliselt laiaulatuslik raviasutus.
Looduskaunist ja kütkestavate randadega Tõrvast ning selle ümbrusest võib saada atraktiivse suvituskoha, kui selle jaoks vajalikke jõupingutusi teha. Samas tekib siinjuures küsimus, kui suurt rõhku asetame piirkonnas turismindusele ja selle arendamisele?
Noorte Sotsiaaldemokraatide Tõrva-Helme klubi üldkogul tõdeti, et Tõrva linnast ja selle ümbrusest on saamas kena suvituskoht, mis suuremal panustamisel oleks atraktiivseks paigaks nii turistidele, muutudes sealjuures ka ilusamaks paigaks meie inimestele. Siiski tuleb selle jaoks panustada nii aega kui raha.
Noorsotside Valga klubi juhatuse liige Kermo Küün ja Valga linnapea Kalev Härk esindasid 23. – 24. märtsil SDE osakonnajuhtide koolitusel, mis toimus Strand SPA & Konverentsihotellis, Pärnus, SDE Valga osakonda. Lisaks neile osalesid Valgamaalt veel ka Sangaste vallavanem Kaido Tamberg ja Helme vallavanem Tarmo Tamm. Lähenevatele valimistele mõeldes räägiti sellel koolitusel omavalitsuste eelarvest, muredest, võimalustest ja väljakutsetest; valimiskampaaniast sõltuvalt omavalitsuse suurusest; mõjusa valimisloosungi koostamisest; enamlevinud müütidest sotside kohta ja kuidas neid ümber lükata; asjadest, mille eest SDE kohalikul tasandil seisab ning KOV valimiste praktilisest korraldusest.
Valga linnavalitsuse sotsiaalabiameti juhataja, Jaanikese kooli hoolekogu liige, SDE Valgamaa piirkonna aseesimees Meeli Tuubel kirjutab, et riik rikub pidevalt sotsiaalhoolekande seadusesse kirja pandud kohustust hoolitseda erihoolekannet vajavate inimeste eest. Seda põhjendatakse alati rahapuudusega ning omavalitsused saagu ise hakkama ka siis, kui on vaja kindlaks teha, miks mõni vanamammi juba mitmendat päeva korterist väljas pole käinud.
Valga klubi Noored Sotsiaaldemokraadid viisid Valga linnas läbi tänavaküsitluse teemal „Esimesed negatiivsed ja positiivsed mõtted\emotsioonid Valgast.” Küsitlesime eri vanuses inimesi ning nagu arvata võis, olid ka vastused erinevad. Inimeste arvamused olid erinevad, st mis ühe jaoks oli positiivne, oli teise jaoks negatiivne.
