Elva eakate päevakeskus on tegutsenud Supelranna tänava ruumides juba aastaid. Eks toona vastas see asutus nii sisu kui vormi poolest nii tegijate kui tarbijate soovidele. Kindlasti on sügavat kummardust väärt inimesed, kes on seda rakukest töös hoidnud ning enda võimetele vastavalt ka majandanud. Siiani käib särasilmselt ringides ja väljasõitudel hulk naisi-mehi.
Olen veendunud, et eakad on erakordselt elujõuline ning aktiivne osa kogukonnast kes vajavad palju enam tähelepanu. Olen külastanud päevakeskust mitmel korral, nii sotsiaal- ja tervishoiukomisjoniga kui ka väiksemas koosseisus. Kõik tundub justkui tore aga…. Tegelikult peaksid olema võimalused vanemaealiste vaba aja sisustamiseks, abistamiseks ning koolitamiseks võrratult suuremad.
Kust otsast siis alustada?
Esmalt põrkume kindlasti praeguste ruumide kitsikuse taha. Ruumid on hetkel pisikesed ning abivahendiga liikuvale memmele-taadile on see paras Kolgata tee. Olemas on justkui kõik vajalik – korraliku sisustusega köök, kaks tegevusruumi, dušš, tualett, pesumasin. Lihtsalt kõik on väga väike. Oluline oleks leida avarad ratastooli ja rulaatoriga ligipääsetavad ruumid kus vabalt ruumi nii lauluks, tantsuks kui erinevateks ringitegevusteks. Miks mitte teenida ka pisikest omatulu ruumirendi või ka näiteks pesupesemise teenusega?
Teine samaväärne või ehk suuremgi mure on maja sisuga täitmine. Varsti on meie omavalitsus pea neljakordse inimeste arvuga ja teenuste ning huvitegevuse palett peab kindlasti suurenema.
Mis peaksid olema unistuste päevakeskuse eesmärgid?
Minu nägemuses ei peaks eakate päevakeskus olema pelgalt huvitegevusele suunatud ettevõtmine. See võiks olla omamoodi kompetentsikeskus, kus vanemaealised saaksid lahendada erinevaid elulisi situatsioone ja probleeme. Päris kindlasti peaks olema nö. otseliin omavalitsuse sotsiaalosakonnaga, kust saada adekvaatset ja õigeaegset infot ja abi. Suureneva omavalitsuse kontekstis võiks eakate päevakeskusel olla märgatavalt suurem roll. Kahtlemata oleks info saamine ka vastupidine – sageli jäävad osad abivajajad märkamata ja siis võib appi tulla hea naaber, vana kolleeg vms, kes hädasolijast teada annab. Ehk oleks tark seal koordineerida vajaduspõhiselt inimeste sotsiaaltransport ja ka õigusalase kompetentsi kättesaadavus. Sageli on teenused olemas kuid tee nendeni jääb teabe puudumise taha.
Eakad peavad olema kaasatud kohaliku elu korraldamisse ning nende kogemuslik teave on oluline.
Kindlasti on paljud vanemaealised äärmiselt õpihimulised ja/või valmis enda teadmisi teistele jagama. Siinkohal rõhutan erinevate põlvkondade omavahelist suhtlust ja oskuste edasiandmist. Toredad kooskokkamised või näputöö algklasside mudilastega oleks suurepärane ühendussild erinevate põlvkondade vahel. Päris kindlasti pakuks see rõõmu mõlematele osapooltele ja kindlasti leiaks ka kool need puutepunktid, mida õppetöös kenasti rakendada. Meie hulgas elab palju värvikaid eakaid kes saaksid lastele – noortele edasi anda enda kogetut ja õpitud. Kellele ei meeldiks need „ vana aja lood”? Kuidas siis ometi kokku viia kõik need inimesed ja koordineerida mõtestatud tegevust?
Kindlasti oleme viimasel ajal märganud, et kõige keerulisem on leida see supertiim kes asja organiseerimise ja ideede genereerimise endi õlule võtaks. Kahtlemata ei saa ega tohigi see olla vaid eakate endi mure vaid jõuliselt peab õla alla panema ka kohalik omavalitsus. Oluline on planeerida eakatele mõeldud päevakeskuse parendamiseks ka rahalised vahendid, mille baasil saaks ideid rakendama hakata.
Oleks tore kui eakad annaksid teada enda mõtetest ja ideedest.
Häid mõtteid,
Kadri Kiuru
Elva linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees
Lugu ilmus 27.05.2017 Elva Postipoisis