Lehed
Sildid
Elekter energeetika Jahindus jahiseadus jahiseaduse eelnõu karusloomafarmid Keskkond keskkonnakomisjon merelinn merendus merereostus Naissaar Poliitika Pressiteade päikesepaneelid Rail Baltic Raudtee reostustõrjefond reostustõrje võimekus Taastuvenergeetika Taastuvenergia Tallinn turism ulukikahju Vabariigi President vabatahtlikud Ülemiste järv õiguskantslerRubriigid
Arhiiv
Author Archives: karelruutli
Kirjalik küsimus keskkonnaministrile
Esitasin kirjaliku küsimuse keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele, et selgitada ministri tegevust merekeskkonna kaitsel ja saada teada, kui kaugel on hädavajaliku õlitõrjefondi loomine. Eesti mere- ja rannikureostustõrje võimekus on äärmiselt oluline, et kaitsta meie mere- ja rannikukeskkonda, seal elavaid kalu ja linde. Terviktekstina Kirjalik küsimus keskkonnaministrile
Kirjalik küsimus õiguskantslerile
Esitasime õiguskantslerile kirjaliku küsimuse seoses jahiseaduse regulatsiooni põhiseaduspärasusega. Küsimuse terviktekst Kirjalik küsimus Õiguskantslerile (II)
Pressiteade: Sotsid pärivad õiguskantslerilt jahiseaduse osas aru
Riigikogu keskkonnakomisjoni sotsiaaldemokraatidest liikmed Rein Randver ja Karel Rüütli küsivad õiguskantslerilt hinnangut uue jahiseaduse vastavusele põhiseadusega. Saadetud kirjalikus küsimuses rõhutatakse, et vastuoluline seadusega distantseerib riik ennast jahinduse korraldusest. “Uus jahiseadus võeti vastu kiirustades ja läbimõtlematult. Jahindus mõjutab otseselt aga Eesti looduskeskkonda, metsandust ja põllumajandust,” selgitas Karel Rüütli. “Näiteks on ebaselge jahinõukogude vastutus ja moodustamine, ebamõistlikult suur osa ulukikahjudest on jäänud jahimeeste ja maaomanike kanda,” lisas ta. Vastuolulise uue seadusega loobutakse siiani kehtinud jahinduse korralduse põhimõtetest. “Minnakse üle kontseptuaalselt uuele süsteemile, milles riik distantseerib end suurel määral jahinduse korraldamisest ning järelevalve teostamisest, andes näiteks ulukite küttimismahtude ja –struktuuri üle otsustamise maaomanikele ja jahimeestele,” seisab kirjas. Lisainfo: Karel Rüütli 524 6312 Rein Randver 501 9926
Poliitpopulism ohustab tallinlaste tervist
Rahvapärimuse järgi elab Eesti ühes tuntumas järves mütoloogiline Ülemiste vanake, kes iga jaanilaupäeva öösel käib pärimas, kas linn on valmis, et see siis ära uputada. Valimiseelses populismis on hakanud Ülemiste järvele hammast ihuma aga hoopis reformierakondlane Tõnis Kõiv ja keskerakondlane Mihhail Korb, kes käisid välja idee, et Ülemiste järve kasutamispiiranguid võiks vähendada ning lubada seal ujumist ning kalda ääres jalutamist, jooksmist ja rattaga sõitmist. Ülemiste järve habras tasakaal Ülemiste on väga madala sügavusega (keskmiselt 2,5 m) ning suviti sooja veega järv, kus juba ilma inimtegevuseta on orgaaniliste ainete hulk soodsate kasvutingimuste tõttu kõrge. Inimeste lubamine veekogu äärde suurendaks järve mikrobioloogilise ja orgaanilise reostuse riski. Kuna kallasrada on soine ja põhjavee seis kõrge, satub Ülemiste järve väga lihtsalt orgaaniline reostus, mis võib mõjutada kogu järve ökosüsteemi. Orgaaniliste ainete lagunemisel tekkivad lämmastikuühendid soodustavad sinivetikate vohamist ning toksiinide ja bakterite massilist arengut ning neist toituva zooplanktoni arvukuse tõusu. Kõik see kokku viib veekvaliteedi halvenemisele. Täna on sanitaarkaitsealas keelatud nii majandustegevus kui ka kõrvalistel isikutel viibimine. Seega – kui sanitaarkaitseala kaotada, siis kaoksid ka piirangud. Inimestel tekiks õigus Ülemiste järve alal vabalt liikuda, supelda ja kala püüda. Tingimused on võrdsed kõigile, vahet pole, mis linnaosa või küla elanik sa oled. Elu on näidanud, et keelavatest siltidest pole risustamise ja reostamise vastu erilist abi. Kahetsusväärseks näiteks on Soodla veehoidla, kus inimeste liikumist ei ole aedadega piiratud ja prügi vedeleb tihti järvest mõne meetri kaugusel. Ülemiste järv on juba täna saasteallikate meelevallas Sanitaarkaitseala kaotamisega tekitaksime joogivee reservuaariks olevale järvele lisaks olemasolevate saasteallikatele – lennukite maandamise õhukoridor käib üle järve ja sõiduautode heitgaasid – juurde uued. Täiesti eraldi julgeoleku küsimuseks on kerge ligipääs joogiveehaardele, mis annab võimaluse seda kuritarvitada. (surmavate toksiinide lisamine vette). Ülemiste järve toorvesi kuulub praegu kõige madalamasse, kolmandasse kvaliteediklassi, mistõttu on tarvis teda nii füüsikaliselt kui keemiliselt puhastada. Kui järve veekvaliteet halveneb, siis võib tekkida olukord, kus ilma lisainvesteeringuteta ei ole võimalik Tallinna elanikke nõuetele vastava joogiveega varustada. Sanitaarkaitseala kaotamisel on ka oma emotsionaalne külg: vaatamata seire andmetele ja spetsialistide hinnangutele arvavad paljud inimesed ekslikult, et Ülemiste järvest pärit vesi on halva kvaliteediga. Kallasraja avamine suurendab seega usku, et joogivesi on ohtlik. Supluskoha rajamine suurendab riske kordades Supluskoha rajamine järve äärde eeldab kaldaala korrastamist. Korrastustööd koos veetaimede niitmisega vähendavad veekogu ümbritsevat puhverala ja setete segunemist veega, mis võib soodustada sinivetikate ja ka teiste veeorganismide kasvu. Kuna Ülemiste järv soojeneb mereveest märksa kiiremini, siis hakkaksid seda uue supluskohana kasutama väga paljud tallinlased. See omakorda suurendada üldist reostuskoormust (erinevad jäätmed, kaldalt vihmaveega järve sattuvad toitained, ka fekaalne reostus jm). Pariisi linn saab joogivett Seine’i jõest ja ka Inglismaal leidub veereservuaare, mille kallastel tohivad inimesed viibida. Kuid seal on tihti kasutusel keeruline ja mitmeastmeline puhastussüsteem, mis muudab joogivee väga kalliks. Samuti on veeallikate omadused erinevad – tänu suurele voolavusele omavad jõed kiiret puhastusvõimet ning sügavad järved on madala temperatuuriga. Selline on näiteks Inglismaal asuv Haweswateri veereservuaar, mille kallastel on inimestel lubatud viibida, kuid keelatud on igasugune tegevus vees. Tegemist on 20 meetrit sügava järvega, kus veetemperatuur tõuseb suvekuudel vaid 14 kraadini, samas on Ülemiste järve vesi suviti 22 kraadi ringis, mis soodustab bakterite kasvamist. Haweswaterist pärit joogivesi on umbes kolm korda kallim veest, mida Tallinna Vesi tarbijatele pakub. Indias juuakse isegi Gangese jõe vett. Kas me tahame seda ka endale? Milleks ja kelle arvelt?
Meenutuseks 2006. aasta Loode-Eesti naftareostusest
2006. aasta jaanuari viimasel nädalal toimus Loode-Eesti naftareostus, mille tõttu hukkus 20 000 – 30 000 lindu, reostus ulatus ligi 35 km rannaribale, kokku korjati umbes 10 tonni rasket kütteõli – kogu mere- ja rannikukeskkond sai oluliselt kahjustada. Mida tähendab naftaga kokkupuude lindudele ja loomadele? Elusolendeile võivad toornafta ja naftasaadused olla otseselt surmavad või siis takistada ainevahetust või teisi protsesse. Hülgepoegade ja merisaarmaste karvastik ning lindude sulestik kaotab naftaseks saades veekindluse, loomad alajahtuvad ja hukkuvad. Mereimetajad tõmbavad naftat kopsu või kahjustab see nende silmi. Põhjaelustiku selgrootutel häirib nafta gaasivahetust. Merepõhja kooslustes võivad tundlikud liigid nafta tõttu asenduda vähenõudlike liikidega. Foto: Raigo Pajula Naftareostus puudutab igaühte Lisaks sellele, et kahjustada saab otseselt mere- ja rannikukeskkond, puudutab naftareostus igaühte. Suvel on saanud meil iseenesestmõistetavaks veeta puhkus või nädalavahetus mere ääres, surfarid leiavad iga tuulega alati sobiliku mereranna, samuti ootavad kalamehed, jahi ja kaatritega sõitjad, et meie rannik ja meri oleks puhas. Usun, et peaaegu mitte keegi ei kujutaks ette, kui ühel hetkel on võimalus mere äärde minemiseks piiratud, sest Läänemerel on toimunud naftaõnnetus ning lõbusa nädalavahetuse asemel tuleb minna rannikule linde päästma ning reostust likvideerima. Kes likvideerivad naftareostuse? Tänu Eestimaa Looduse Fondile, on koondatud hulk vabatahtlikke, kes rannikureostuse likvideerimiseks on välja koolitatud ning valmis operatiivselt appi tulema. Samas ei saa kogu meie reostustõrje võimekust panna vabatahtlike õlgadele. ELF on teinud ka Loode-Eesti naftaõnnetusest filmi “Miljoni barreli vaade” Õnnetus ei hüüa tulles? Vastavalt Siseministeeriumi hädaolukordade analüüsile on naftaõnnetuse tõenäosus üks kord ühe kuni kümne aasta jooksul. Suurim risk on Soome lahel kui tiheda laevaliiklusega piirkonnas, kus ristuvad Soome, Rootsi ja Eesti sadamatest väljunud ning nendesse suunduvate reisilaevade, kaubalaevade ja naftatankerite teed. Meretransport Läänemerel kasvab igal aastal, suurenev on ka naftavedude arv. Uue ja palju tõsisema naftaõnnetuse juhtumine on paraku vaid aja küsimus. Ka Robert Aps (Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi meresüsteemide osakonna juhataja) on ajalehes Diplomaatia ilmunud artiklis “Meretranspordist tulenev naftareostuse oht Soome lahel” välja toonud, et laevaõnnetus, olgu selle tõenäosus kui tahes väike, võib juhtuda mis tahes ajahetkel. Seetõttu soovingi näha, et nii sise-, keskkonna-, kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegeleks tõsiselt merereostustõrje võimekuse tõstmisega. Seekord võiksime olla targemad ja maandada riske enne õnnetuse toimumist ja mitte pärast. Allikad: Eestimaa Looduse Fond Eesti Loodus Diplomaatia
Eesti merereostustõrje võimekust tuleb parandada
Sotsiaaldemokraatide hinnangul pole Eesti valmis tõhusalt võitlema ulatusliku merereostusega, mistõttu esitasid nad siseminister Ken-Marti Vaherile tõrjevõimekuse parandamist käsitleva arupärimise. Foto: Rene Jakobson „Siseministeeriumi 2011. aasta riskianalüüside kokkuvõte hindas ulatusliku mere- ja rannikureostuse väga kõrge riskiga hädaolukorraks. Nii selles analüüsis kui HELCOM’i Läänemere tegevuskavas on toodud välja hulk meetmeid, mida tuleb rakendada hädaolukordade ennetamiseks ja nendeks valmistumiseks. Paraku nenditi läinud aastal toimunud reostustõrjeõppuste järel, et merereostuse korral tuleb nafta nagunii randa. Ainsana suudavad seda tegelikkuses likvideerida kellude ja labidatega vabatahtlikud,“ märkis Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli. Seepärast küsivad sotsiaaldemokraadid siseministrilt, milline on tema hinnangul Eesti merereostustõrje võimekus ja kuidas kavatsetakse jõuda HELCOM’i miinimumnõueteni. Samuti tuleb Vaheril tuua Riigikogu ees välja nii siiani tehtud kui kavandatavad investeeringud. „Tahame veel teada, kuidas on plaanis tagada sadade Euroopa Liidu fondide toel koolitatud vabatahtlike osalemine katastroofide tagajärgede likvideerimisel? Ja seda olukorras, kus vabatahtlik töö ei ole riiklikult reguleeritud ning vabatahtlikke koondavad organisatsioonid ei saa riigilt toetust,“ lisas Rüütli. Täiendav info: Karel Rüütli 5246312
Peaminister Andrus Ansipi vastus taastuvenergia väikelahenduste toetamise kohta
Sain kätte peaminister Andrus Ansip vastuse taastuvenergia väikelahenduste toetamise kohta ELi rahadest. Peaminister möönab, et sealjuures omab elamutele lokaalsete taastuvenergia tootmisseadmete paigaldamine kindlasti suurt energiasäästu potentsiaali, raha aga taastuvenergia väikelahenduste toetamiseks EL vahendite planeerimisel ei leitud. Meie pöördumisest oli natuke kasu, sest esialgu on planeeritud 5 miljonit (vajadus on aga ca 20 miljonit) eurot riigi eelarvestrateegis aastateks 2014-2017. Raha tuleb 2013-2020 perioodi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest. Hea mees, kes lubabki. Vastuse terviktekst
Peagi jõustuvad jahindusreeglid ohustavad metsloomade arvukust
1. juunil jõustuv uus jahiseadus kujutab endas selget ohtu mitmete metsloomade asurkonna säilimisele, mistõttu pöördusin seaduse põhiseaduspärasuse küsimuses õiguskantsleri poole. Presidendi poolt äsja väljakuulutatud seadusega vabastab riik end igasugusest vastutusest kahjustuste eest, mida ulukid teevad metsale ja põllukultuuridele. Uue regulatsiooniga jääb kahjude kinnimaksmine vaid jahimeeste ja maaomanike kanda, mis toob kaasa ulukite üleküttimise. Samuti ei ole välistatud ka salaküttimise laine – kõige suuremas ohus on just suured sõralised. Kui kulud ja majanduslikud riskid on vaid jahimeeste ja maaomanike õlul, võime jõuda olukorrani, kus põdra või metskitse nägemine muutub harulduseks. Nii on rikutud meie metsade ökoloogiline tasakaal. Uut jahiseadust tuleb paratamatult kohe muutma hakata, sest antud juhul ta lihtsalt ei toimi.
Riigikogu jahimehed: uus jahiseadus läheb põhiseadusega vastuollu
Kuus riigikogu jahimeeste toetusgrupi liiget pöördus täna president Toomas Hendrik Ilvese poole palvega jätta välja kuulutamata uus jahiseadus, kuna see läheb vastuollu põhiseadusega. „25. aprillil riigikogus vastu võetud jahiseadus on nüüdseks läbinud põhjaliku analüüsi. Konsulteerimine juristidega ja eriti advokaadibüroolt RASK saadud arvamus vaid kinnitas meie veendumust, et uus jahiseadus rikub Eesti Vabariigi põhiseadust ja teda ei tohiks sellisel kujul jõustada,“ ütles riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli. Ta avaldas lootust, et president kaalub hoolikalt toodud argumente ja otsustab seaduse riigikogule tagasi saata. „Jahiseaduse jõustumise tähtaeg 1. juuni riivab ilmselgelt õiguskindluse põhimõtet. Puudub kaalukas huvi ja praktiline vajadus seaduse nii kiireloomuliseks rakendamiseks. Riigikohus on tunnistanud isegi 2,5 kuu pikkuse jõustamisaja põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna see on majandustegevuse ümberkorraldamiseks ebamõistlik aeg. Praegu käib aga jutt lühemast perioodist kui kalendrikuu,“ seisab saadikute pöördumises. Kadriorgu saadetud kiri osutab ka sellele, et seadusesse kirjutatud kahjude hüvitamise regulatsioon riivab keskkonna säästliku kasutamise kohustust, kuna ta seab ohtu uluksõraliste populatsiooni ja võib kaasa tuua loomade üleküttimise. „Puudub mõistlik põhjendus, miks pannakse kõik suurulukitega seotud kulud ja majanduslikud riskid jahimeeste õlule isegi siis, kui nad on kõik oma kohustused täitnud. Loodus ja ökoloogiline tasakaal on ometi üldine huvi ja kaitstav põhiseaduslik väärtus,“ leiavad riigikogu liikmed. Kahjude hüvitamise kord riivab nende hinnangul ka võrdsuspõhiõigust, õigust vabale eneseteostusele ja ettevõtlusvabadust. Koalitsioonisaadikute häältega parlamendis läbi surutud seadus jätab ulukite kui avaliku huviga seotud kulud vaid jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike kanda – riik distantseerib end suurel määral nii jahinduse korraldamisest kui ka vastutusest. „On selge, et jahiseadus ei suuda täita endale seatud eesmärki säilitada ökoloogiline tasakaal,“ märgivad Karel Rüütli, Rein Randver, Tiit Tammsaar, Lembit Kaljuvee, Kalev Kotkas ja Kalvi Kõva. Presidendile saadetud dokumendiga saab tutvuda Täiendav info: Karel Rüütli tel. 5246312