Lehed
Sildid
Elekter energeetika Jahindus jahiseadus jahiseaduse eelnõu karusloomafarmid Keskkond keskkonnakomisjon merelinn merendus merereostus Naissaar Poliitika Pressiteade päikesepaneelid Rail Baltic Raudtee reostustõrjefond reostustõrje võimekus Taastuvenergeetika Taastuvenergia Tallinn turism ulukikahju Vabariigi President vabatahtlikud Ülemiste järv õiguskantslerRubriigid
Arhiiv
Tag Archives: jahiseadus
Õiguskantsleri vastus Jahiseadusele
Õiguskantslerilt saadud vastus Jahiseadusele on pealiskaudne ja tugineb abstraktsele analüüsile – kõik see, mis sisaldub vastuses, on kirjas ka seaduse eelnõu seletuskirjas. Kindlasti pöördun õiguskantsleri poole uuesti, et viidaks läbi õiguskantsleri normikontrollile omase põhjalikkusega menetlus. Sellisel kujul vastuvõetud Jahiseadus rikub looduse tasakaalu ja on vastuolus ulukiasurkonna põhise loogikaga! Minu mõte küsimuste esitamisel oligi see, et viidaks läbi põhjalik analüüs, mitte ei taasesitataks seaduse eelnõu seletuskirja ilma tegelikku probleemi süvenemata. Õiguskantsleri vastus
Kirjalik küsimus õiguskantslerile
Esitasime õiguskantslerile kirjaliku küsimuse seoses jahiseaduse regulatsiooni põhiseaduspärasusega. Küsimuse terviktekst Kirjalik küsimus Õiguskantslerile (II)
Peagi jõustuvad jahindusreeglid ohustavad metsloomade arvukust
1. juunil jõustuv uus jahiseadus kujutab endas selget ohtu mitmete metsloomade asurkonna säilimisele, mistõttu pöördusin seaduse põhiseaduspärasuse küsimuses õiguskantsleri poole. Presidendi poolt äsja väljakuulutatud seadusega vabastab riik end igasugusest vastutusest kahjustuste eest, mida ulukid teevad metsale ja põllukultuuridele. Uue regulatsiooniga jääb kahjude kinnimaksmine vaid jahimeeste ja maaomanike kanda, mis toob kaasa ulukite üleküttimise. Samuti ei ole välistatud ka salaküttimise laine – kõige suuremas ohus on just suured sõralised. Kui kulud ja majanduslikud riskid on vaid jahimeeste ja maaomanike õlul, võime jõuda olukorrani, kus põdra või metskitse nägemine muutub harulduseks. Nii on rikutud meie metsade ökoloogiline tasakaal. Uut jahiseadust tuleb paratamatult kohe muutma hakata, sest antud juhul ta lihtsalt ei toimi.
Riigikogu jahimehed: uus jahiseadus läheb põhiseadusega vastuollu
Kuus riigikogu jahimeeste toetusgrupi liiget pöördus täna president Toomas Hendrik Ilvese poole palvega jätta välja kuulutamata uus jahiseadus, kuna see läheb vastuollu põhiseadusega. „25. aprillil riigikogus vastu võetud jahiseadus on nüüdseks läbinud põhjaliku analüüsi. Konsulteerimine juristidega ja eriti advokaadibüroolt RASK saadud arvamus vaid kinnitas meie veendumust, et uus jahiseadus rikub Eesti Vabariigi põhiseadust ja teda ei tohiks sellisel kujul jõustada,“ ütles riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli. Ta avaldas lootust, et president kaalub hoolikalt toodud argumente ja otsustab seaduse riigikogule tagasi saata. „Jahiseaduse jõustumise tähtaeg 1. juuni riivab ilmselgelt õiguskindluse põhimõtet. Puudub kaalukas huvi ja praktiline vajadus seaduse nii kiireloomuliseks rakendamiseks. Riigikohus on tunnistanud isegi 2,5 kuu pikkuse jõustamisaja põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna see on majandustegevuse ümberkorraldamiseks ebamõistlik aeg. Praegu käib aga jutt lühemast perioodist kui kalendrikuu,“ seisab saadikute pöördumises. Kadriorgu saadetud kiri osutab ka sellele, et seadusesse kirjutatud kahjude hüvitamise regulatsioon riivab keskkonna säästliku kasutamise kohustust, kuna ta seab ohtu uluksõraliste populatsiooni ja võib kaasa tuua loomade üleküttimise. „Puudub mõistlik põhjendus, miks pannakse kõik suurulukitega seotud kulud ja majanduslikud riskid jahimeeste õlule isegi siis, kui nad on kõik oma kohustused täitnud. Loodus ja ökoloogiline tasakaal on ometi üldine huvi ja kaitstav põhiseaduslik väärtus,“ leiavad riigikogu liikmed. Kahjude hüvitamise kord riivab nende hinnangul ka võrdsuspõhiõigust, õigust vabale eneseteostusele ja ettevõtlusvabadust. Koalitsioonisaadikute häältega parlamendis läbi surutud seadus jätab ulukite kui avaliku huviga seotud kulud vaid jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike kanda – riik distantseerib end suurel määral nii jahinduse korraldamisest kui ka vastutusest. „On selge, et jahiseadus ei suuda täita endale seatud eesmärki säilitada ökoloogiline tasakaal,“ märgivad Karel Rüütli, Rein Randver, Tiit Tammsaar, Lembit Kaljuvee, Kalev Kotkas ja Kalvi Kõva. Presidendile saadetud dokumendiga saab tutvuda Täiendav info: Karel Rüütli tel. 5246312
Kõne Riigikogus Jahiseaduse III lugemisel
Keskkonnaministeeriumi soov keskenduda jahiseaduse uuendamisel ainult maaomanike ja jahimeeste omavaheliste suhete reguleerimisele, on jätnud tähelepanuta peamise – meie metsades elavad loomad ja neile soodsad elutingimused. Seaduse seletuskiri kirjeldab küll deklaratiivselt, et eesmärk on suunata jahiulukiasurkondade kaitset ja ohjeldamist selliselt, et säiliks asurkondade soodne seisund ning elupaikade ja liikidevaheline ökoloogiline tasakaal, arvestades sealjuures erinevate huvigruppide ootusi ning jahindusega seotud rekreatiivseid, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte, kuid tegelikkuses seab eelnõu lõplik tekst ohtu kogu jahiulukiasurkondade kestlikkuse.
Jahiseaduse eelnõu tekst
EELNÕU Teine lugemine 24.04.2013 351 SE II1 JAHISEADUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse.
Mis toimub jahiseadusega?
Olen viimasel ajal saanud sageli vastata küsimustele, mis puudutavad jahiseadust ja kogu selle ümber tekkinud segadust. Selgitan siinkohal mõne sõnaga lahti, milles asi ja miks on uus jahiseadus ikka veel vastu võtmata. 25. aprillil toimub Eesti Jahimeeste Seltsi Volinike koosolek, kus antakse olukorrast põhjalikum ülevaade. 1. Riigikogu keskkonnakomisjoni menetluses on kolm jahiseadust (328 SE, 351 SE ja 401 SE). Miks? Kehtiva jahiseaduse paragrahv 6 kohustab keskkonnaministrit moodustama jahipiirkonnad. Sama seaduse paragrahv 65 määrab kohustuse täitmise tähtajaks kümme aastat alates seaduse jõustumisest. Kuna jahiseadus jõustus 2003. aasta 1. märtsil, pidid jahiseaduse nõuetele vastavad jahipiirkonnad olema moodustatud ja jahimaa korraldatud hiljemalt 2013. aasta 1. märtsiks. Enne selle tähtaja saabumist esitas osa riigikogu saadikuid jahiseaduse muutmise eelnõu (328 SE), sest üleval oli reaalne oht, et 64 rendijahipiirkonnas jäävad 1. märtsiks jahipiirkonnad moodustamata ja et jaht seiskub samast kuupäevast. Nende 64 piirkonna kasutusõiguse load lõppevad ära erineval ajal. Maakonniti asuvad vastavad piirkonnad alljärgnevalt: Jõgevamaal 4, Järvamaal 10, Läänemaal 12, Valgamaal 18 ja Viljandimaal 20. Olukorra lahendamiseks pakkusid eelnõu algatajad välja tähtaja pikendamise viie aasta võrra, et keskkonnaministeerium jõuaks toimingud lõpuni viia. Vastava seaduseelnõu menetlus on koalitsiooni poolt seisma pandud, sest keskkonnaministri sõnutsi siin probleeme pole ja kelleltki maad ära ei võeta. Eelmisel kuul esitasid (Aivar Riisalu, Annely Akkermann, Ester Tuiksoo, Heljo Pikhof, Helmen Kütt, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Lembit Kaljuvee, Rainer Vakra, Rein Randver, Tiit Tammsaar, Tõnu Juul, Ülo Tulik) eelnõu numbriga 402 SE, millega soovitakse rendijahipiirkonnad tagasiulatuvalt ümber nimetada jahipiirkondadeks. Eelnõud 328 ja 402 on sarnased. Kolmas on palju pingeid tekitanud valitsuse algatatud uus jahiseaduse eelnõu 351 SE, mille menetlemine käib riigikogu keskkonnakomisjoni juhtimisel. Selle kõige suuremaks komistuskiviks on jahiuluki tekitatud kahjude peatükk. Sotsiaaldemokraatide, Keskerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonid ja Demokraatide saadikurühm soovivad kahjude reservi loomist, Reformierakonna fraktsioon on selle vastu. 2. Keskkonnaministeerium on jahimaade korralduse lõpetanud. Jahinduse arengukava, mis kehtib aastani 2013 ja kehtiv jahiseadus näevad ette jahimaade korraldamise? Jahinduse arengukava ei näe ette jahimaade korraldamise kaotamist, vaid jahimaakorralduskavade juhendite kaasajastamist. Jahimaakorralduskavadega määratakse jahipiirkonnas jahiulukitele elamiseks sobivate elupaikade osakaal ja kvaliteediastmed ning sellest tulenevalt ka elupaikade mahutavus ehk siis ulukite minimaalne ja maksimaalne arvukus. Arengukava möönab, et jahiulukite elupaigamahutavuse hindamine on keeruline ja piisava täpsuse saavutamine küsitav. Sellest tulenevalt näeb arengukava ette kehtivate jahimaakorralduskavade analüüsi ja nende kaasajastamist vastavalt tänapäeva teadmistele jahiulukite ökoloogiast. Nii näiteks on viidatud, et maakondlik keskkonnaamet arvestab jahipidamise peatamisel jahimaakorralduskavas kohustuslikus korras määratud jahiulukite minimaalse arvukusega. Jahimehena arvan, et me peame oma ulukiressurssi majandama teaduslikel alustel ja kompleksselt. Keskkond on keeruline terviklik süsteem, millest ulukid moodustavad ühe osa. Me ei saa ulukeid vaadata lahus söödabaasist või varjetingimustest. Kõik see on sihipärane ja koordineeritud tegevus, mis eeldab kaasaegseid majandamiskavasid. Kaasaegsed kavad peavad arvestama ka metsa- ja põllumajandusega. 3. Miks selline olukord tekkis? Arusaamatutel põhjustel muudeti 2009. aasta oktoobris metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse töö korraldust nii, et jahimaakorraldusosakond likvideeriti ja nende funktsioonid kanti üle metsakorraldusosakonnale. Toonase määruse põhjuseks toodi jahimaakorraldustööde efektiivsemaks muutmise vajadus. Pärast muudatuste rakendamist ehk siis üle kolme aasta ei ole keskkonnaminister enam jahiseadust täitnud ning ühtegi jahimaakorralduskava kehtestanud ega ühtegi jahipiirkonda moodustanud. Kõike seda nõuavad aga nii Eesti jahinduse arengukava 2008-2013 kui ka kehtiv jahiseadus. Uue jahiseadusega on ministeeriumil kiire, sest see aitaks seadustada tekkinud olukorra ja hoiaks ära arvukate kohtuvaidluste tekkimise. Kehtiva seadusega võrreldes on uuest seadusest jäetud välja terve peatükk – teaduslik lähenemine jahindusele ehk jahimaade korraldus. 4. Kas vastab tõele, et kõik Läänemaa rendijahipiirkonnad on juba ammu ümber korraldatud ning ootavad nüüd ministri allkirja? 2011. aasta aprillis anti keskkonnaametile üle 9 Lääne maakonna jahimaakorralduskava (seoses kaitsealade liitmisega jahipiirkondadega), mis edastati sama aasta sügisel ministeeriumile. Eelmise aasta novembris edastati keskkonnaametile viimased 3 Läänemaa jahimaakorralduskava. Sisuliselt seisavad kõik probleemsed Läänemaa jahipiirkonnad ministeeriumis, mõned juba ligi poolteist aastat. Jääb arusaamatuks, miks neid ei ole kehtestatud. 5. On teada, et paljud jahiseltsid pöördusid ministeeriumi ja keskkonnaameti vastu kohtusse. Miks? Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv on saatnud Eesti Jahimeeste Seltsile, keskkonnaametile ja Viljandimaa Jahimeeste Liidule kirja, kus kinnitab, et jaht kaob. Ministeeriumi surveavaldused ja tekitatud paanika olid põhjuseks, miks paljud Läänemaa, Jõgevamaa ja Viljandimaa jahipiirkondade kasutajad pöördusid kohtusse. Kohtumenetluse käigus oli ministeerium sunnitud oma varasematest seisukohtadest loobuma. Keskkonnaministeerium on nüüd kinnitanud, et jahipiirkonna kasutusõiguse lubasid siiski ei hakata kehtetuks tunnistama. 6. Kuluaarides on väidetud, et asekantsler kasutas 64 rendijahipiirkonna probleemi teadlikult jahimeeste vastu, et sel moel jahiseadus kiiresti läbi suruda? Kajuks tundub küll niimoodi. 7. Mis seis on Eesti Erametsaliidu poolt korraldatud jahikeelu aktsiooniga? Jah, see kestab. Keskkonnaameti statistika järgi on jaht keelatud 140 000 hektaril, 94 % sellest pindalast kuulub juriidilistele ja 6% füüsilistele isikutele. Eesti Erametsaliit on kinnitanud, et aktsioon lõpetatakse siis, kui on vastu võetud neile soodne seadus.