2006. aasta jaanuari viimasel nädalal toimus Loode-Eesti naftareostus, mille tõttu hukkus 20 000 – 30 000 lindu, reostus ulatus ligi 35 km rannaribale, kokku korjati umbes 10 tonni rasket kütteõli – kogu mere- ja rannikukeskkond sai oluliselt kahjustada.
Mida tähendab naftaga kokkupuude lindudele ja loomadele?
Elusolendeile võivad toornafta ja naftasaadused olla otseselt surmavad või siis takistada ainevahetust või teisi protsesse. Hülgepoegade ja merisaarmaste karvastik ning lindude sulestik kaotab naftaseks saades veekindluse, loomad alajahtuvad ja hukkuvad. Mereimetajad tõmbavad naftat kopsu või kahjustab see nende silmi. Põhjaelustiku selgrootutel häirib nafta gaasivahetust. Merepõhja kooslustes võivad tundlikud liigid nafta tõttu asenduda vähenõudlike liikidega.
Foto: Raigo Pajula
Naftareostus puudutab igaühte
Lisaks sellele, et kahjustada saab otseselt mere- ja rannikukeskkond, puudutab naftareostus igaühte. Suvel on saanud meil iseenesestmõistetavaks veeta puhkus või nädalavahetus mere ääres, surfarid leiavad iga tuulega alati sobiliku mereranna, samuti ootavad kalamehed, jahi ja kaatritega sõitjad, et meie rannik ja meri oleks puhas.
Usun, et peaaegu mitte keegi ei kujutaks ette, kui ühel hetkel on võimalus mere äärde minemiseks piiratud, sest Läänemerel on toimunud naftaõnnetus ning lõbusa nädalavahetuse asemel tuleb minna rannikule linde päästma ning reostust likvideerima.
Kes likvideerivad naftareostuse?
Tänu Eestimaa Looduse Fondile, on koondatud hulk vabatahtlikke, kes rannikureostuse likvideerimiseks on välja koolitatud ning valmis operatiivselt appi tulema. Samas ei saa kogu meie reostustõrje võimekust panna vabatahtlike õlgadele. ELF on teinud ka Loode-Eesti naftaõnnetusest filmi “Miljoni barreli vaade”
Õnnetus ei hüüa tulles?
Vastavalt Siseministeeriumi hädaolukordade analüüsile on naftaõnnetuse tõenäosus üks kord ühe kuni kümne aasta jooksul.
Suurim risk on Soome lahel kui tiheda laevaliiklusega piirkonnas, kus ristuvad Soome, Rootsi ja Eesti sadamatest väljunud ning nendesse suunduvate reisilaevade, kaubalaevade ja naftatankerite teed.
Meretransport Läänemerel kasvab igal aastal, suurenev on ka naftavedude arv. Uue ja palju tõsisema naftaõnnetuse juhtumine on paraku vaid aja küsimus.
Ka Robert Aps (Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi meresüsteemide osakonna juhataja) on ajalehes Diplomaatia ilmunud artiklis “Meretranspordist tulenev naftareostuse oht Soome lahel” välja toonud, et laevaõnnetus, olgu selle tõenäosus kui tahes väike, võib juhtuda mis tahes ajahetkel.
Seetõttu soovingi näha, et nii sise-, keskkonna-, kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegeleks tõsiselt merereostustõrje võimekuse tõstmisega. Seekord võiksime olla targemad ja maandada riske enne õnnetuse toimumist ja mitte pärast.
Allikad:
Eestimaa Looduse Fond
Eesti Loodus
Diplomaatia