Lehed
Sildid
Elekter energeetika Jahindus jahiseadus jahiseaduse eelnõu karusloomafarmid Keskkond keskkonnakomisjon merelinn merendus merereostus Naissaar Poliitika Pressiteade päikesepaneelid Rail Baltic Raudtee reostustõrjefond reostustõrje võimekus Taastuvenergeetika Taastuvenergia Tallinn turism ulukikahju Vabariigi President vabatahtlikud Ülemiste järv õiguskantslerRubriigid
Arhiiv
Category Archives: Jahindus
Aafrika seakatku ennetamine nõuab otsustavat tegutsemist
Tegime täna peaministrile pöördumise, millega kutsume valitsust üles astuma tõsiseid samme selleks, et Aafrika seakatk ei leviks Eestisse. Aafrika seakatk on hävitav haigus, mis võib halvimal juhul saada saatuslikuks kogu Eesti seakasvatusele ning ohustada ka metssigade populatsiooni. Pöördumises teeme ettepaneku eraldada valitsuse reservfondist lisavahendeid, et rakendada täiendavaid tõkestusmeetodeid Aafrika seakatku Eestisse leviku ärahoidmiseks. Samuti tuleb Eesti-Vene piiril seada sisse kõigi eraisikust piiriületajatele pagasikontroll ja suurendada eluslooma kaubanduse kontrolli siseturul.
Õiguskantsleri vastus Jahiseadusele
Õiguskantslerilt saadud vastus Jahiseadusele on pealiskaudne ja tugineb abstraktsele analüüsile – kõik see, mis sisaldub vastuses, on kirjas ka seaduse eelnõu seletuskirjas. Kindlasti pöördun õiguskantsleri poole uuesti, et viidaks läbi õiguskantsleri normikontrollile omase põhjalikkusega menetlus. Sellisel kujul vastuvõetud Jahiseadus rikub looduse tasakaalu ja on vastuolus ulukiasurkonna põhise loogikaga! Minu mõte küsimuste esitamisel oligi see, et viidaks läbi põhjalik analüüs, mitte ei taasesitataks seaduse eelnõu seletuskirja ilma tegelikku probleemi süvenemata. Õiguskantsleri vastus
Kirjalik küsimus õiguskantslerile
Esitasime õiguskantslerile kirjaliku küsimuse seoses jahiseaduse regulatsiooni põhiseaduspärasusega. Küsimuse terviktekst Kirjalik küsimus Õiguskantslerile (II)
Pressiteade: Sotsid pärivad õiguskantslerilt jahiseaduse osas aru
Riigikogu keskkonnakomisjoni sotsiaaldemokraatidest liikmed Rein Randver ja Karel Rüütli küsivad õiguskantslerilt hinnangut uue jahiseaduse vastavusele põhiseadusega. Saadetud kirjalikus küsimuses rõhutatakse, et vastuoluline seadusega distantseerib riik ennast jahinduse korraldusest. “Uus jahiseadus võeti vastu kiirustades ja läbimõtlematult. Jahindus mõjutab otseselt aga Eesti looduskeskkonda, metsandust ja põllumajandust,” selgitas Karel Rüütli. “Näiteks on ebaselge jahinõukogude vastutus ja moodustamine, ebamõistlikult suur osa ulukikahjudest on jäänud jahimeeste ja maaomanike kanda,” lisas ta. Vastuolulise uue seadusega loobutakse siiani kehtinud jahinduse korralduse põhimõtetest. “Minnakse üle kontseptuaalselt uuele süsteemile, milles riik distantseerib end suurel määral jahinduse korraldamisest ning järelevalve teostamisest, andes näiteks ulukite küttimismahtude ja –struktuuri üle otsustamise maaomanikele ja jahimeestele,” seisab kirjas. Lisainfo: Karel Rüütli 524 6312 Rein Randver 501 9926
Peagi jõustuvad jahindusreeglid ohustavad metsloomade arvukust
1. juunil jõustuv uus jahiseadus kujutab endas selget ohtu mitmete metsloomade asurkonna säilimisele, mistõttu pöördusin seaduse põhiseaduspärasuse küsimuses õiguskantsleri poole. Presidendi poolt äsja väljakuulutatud seadusega vabastab riik end igasugusest vastutusest kahjustuste eest, mida ulukid teevad metsale ja põllukultuuridele. Uue regulatsiooniga jääb kahjude kinnimaksmine vaid jahimeeste ja maaomanike kanda, mis toob kaasa ulukite üleküttimise. Samuti ei ole välistatud ka salaküttimise laine – kõige suuremas ohus on just suured sõralised. Kui kulud ja majanduslikud riskid on vaid jahimeeste ja maaomanike õlul, võime jõuda olukorrani, kus põdra või metskitse nägemine muutub harulduseks. Nii on rikutud meie metsade ökoloogiline tasakaal. Uut jahiseadust tuleb paratamatult kohe muutma hakata, sest antud juhul ta lihtsalt ei toimi.
Riigikogu jahimehed: uus jahiseadus läheb põhiseadusega vastuollu
Kuus riigikogu jahimeeste toetusgrupi liiget pöördus täna president Toomas Hendrik Ilvese poole palvega jätta välja kuulutamata uus jahiseadus, kuna see läheb vastuollu põhiseadusega. „25. aprillil riigikogus vastu võetud jahiseadus on nüüdseks läbinud põhjaliku analüüsi. Konsulteerimine juristidega ja eriti advokaadibüroolt RASK saadud arvamus vaid kinnitas meie veendumust, et uus jahiseadus rikub Eesti Vabariigi põhiseadust ja teda ei tohiks sellisel kujul jõustada,“ ütles riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli. Ta avaldas lootust, et president kaalub hoolikalt toodud argumente ja otsustab seaduse riigikogule tagasi saata. „Jahiseaduse jõustumise tähtaeg 1. juuni riivab ilmselgelt õiguskindluse põhimõtet. Puudub kaalukas huvi ja praktiline vajadus seaduse nii kiireloomuliseks rakendamiseks. Riigikohus on tunnistanud isegi 2,5 kuu pikkuse jõustamisaja põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna see on majandustegevuse ümberkorraldamiseks ebamõistlik aeg. Praegu käib aga jutt lühemast perioodist kui kalendrikuu,“ seisab saadikute pöördumises. Kadriorgu saadetud kiri osutab ka sellele, et seadusesse kirjutatud kahjude hüvitamise regulatsioon riivab keskkonna säästliku kasutamise kohustust, kuna ta seab ohtu uluksõraliste populatsiooni ja võib kaasa tuua loomade üleküttimise. „Puudub mõistlik põhjendus, miks pannakse kõik suurulukitega seotud kulud ja majanduslikud riskid jahimeeste õlule isegi siis, kui nad on kõik oma kohustused täitnud. Loodus ja ökoloogiline tasakaal on ometi üldine huvi ja kaitstav põhiseaduslik väärtus,“ leiavad riigikogu liikmed. Kahjude hüvitamise kord riivab nende hinnangul ka võrdsuspõhiõigust, õigust vabale eneseteostusele ja ettevõtlusvabadust. Koalitsioonisaadikute häältega parlamendis läbi surutud seadus jätab ulukite kui avaliku huviga seotud kulud vaid jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike kanda – riik distantseerib end suurel määral nii jahinduse korraldamisest kui ka vastutusest. „On selge, et jahiseadus ei suuda täita endale seatud eesmärki säilitada ökoloogiline tasakaal,“ märgivad Karel Rüütli, Rein Randver, Tiit Tammsaar, Lembit Kaljuvee, Kalev Kotkas ja Kalvi Kõva. Presidendile saadetud dokumendiga saab tutvuda Täiendav info: Karel Rüütli tel. 5246312
Kõne Riigikogus Jahiseaduse III lugemisel
Keskkonnaministeeriumi soov keskenduda jahiseaduse uuendamisel ainult maaomanike ja jahimeeste omavaheliste suhete reguleerimisele, on jätnud tähelepanuta peamise – meie metsades elavad loomad ja neile soodsad elutingimused. Seaduse seletuskiri kirjeldab küll deklaratiivselt, et eesmärk on suunata jahiulukiasurkondade kaitset ja ohjeldamist selliselt, et säiliks asurkondade soodne seisund ning elupaikade ja liikidevaheline ökoloogiline tasakaal, arvestades sealjuures erinevate huvigruppide ootusi ning jahindusega seotud rekreatiivseid, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte, kuid tegelikkuses seab eelnõu lõplik tekst ohtu kogu jahiulukiasurkondade kestlikkuse.
Olukorrast Eesti jahinduses
Kas Eesti jahinduse jaoks on realiseerumas must stsenaarium, mida kirjeldasin mõned nädalad tagasi Õhtulehes? Teisipäeval, 16. aprillil otsustas koalitsioon (Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit) saata opositsiooni (Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond ja Demokraadid) vastuseisust hoolimata Riigikogu suurde saali teisele lugemisele palju pingeid tekitanud Jahiseaduse eelnõu. Jahiseaduse seletuskiri sõnastab küll eesmärgi suunata jahiulukiasurkondade kaitset ja ohjeldamist selliselt, et säiliks asurkondade soodne seisund ning elupaikade ja liikidevaheline ökoloogiline tasakaal, arvestades sealjuures erinevate huvigruppide ootusi ning jahindusega seotud rekreatiivseid, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Tegelikkuses sunnitakse jahimehi kinni maksma uluksõraliste tekitatud kahjud (kuni 100 eurot/ha), mis a) tõrjub lihtsa jahimehe metsast välja või b) tekitab metsloomade üleküttimise, sest Eesti jahimehel ei ole sellist raha, millega kõik ulukite kahjud kinni maksta. Huvitav on kindlasti ka see, miks otsustas Isamaa ja Res Publica Liit loobuda jahimeestele antud lubadustest ja toetada Reformierakonna algatust. Eks järgnevad nädalad reedavad diili tegelikud tagamaad. Kahjuks ei ole eelnõu terviktekst veel valmis, aga toon välja mõned kriitilisemad muudatusettepanekud, mida hakatakse Riigikogus hääletama järgmisel kolmapäeval. Uluksõraliste poolt tekitatud kahjude kompenseerimise osas ei õnnestunud kokkulepet saavutada ja koalitsioon otsustas teerulli õigust rakendada.
Jahiseaduse eelnõu tekst
EELNÕU Teine lugemine 24.04.2013 351 SE II1 JAHISEADUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse.