Kas Eesti jahinduse jaoks on realiseerumas must stsenaarium, mida kirjeldasin mõned nädalad tagasi Õhtulehes?
Teisipäeval, 16. aprillil otsustas koalitsioon (Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit) saata opositsiooni (Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond ja Demokraadid) vastuseisust hoolimata Riigikogu suurde saali teisele lugemisele palju pingeid tekitanud Jahiseaduse eelnõu.
Jahiseaduse seletuskiri sõnastab küll eesmärgi suunata jahiulukiasurkondade kaitset ja ohjeldamist selliselt, et säiliks asurkondade soodne seisund ning elupaikade ja liikidevaheline ökoloogiline tasakaal, arvestades sealjuures erinevate huvigruppide ootusi ning jahindusega seotud rekreatiivseid, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte.
Tegelikkuses sunnitakse jahimehi kinni maksma uluksõraliste tekitatud kahjud (kuni 100 eurot/ha), mis
a) tõrjub lihtsa jahimehe metsast välja
või
b) tekitab metsloomade üleküttimise, sest Eesti jahimehel ei ole sellist raha, millega kõik ulukite kahjud kinni maksta.
Huvitav on kindlasti ka see, miks otsustas Isamaa ja Res Publica Liit loobuda jahimeestele antud lubadustest ja toetada Reformierakonna algatust. Eks järgnevad nädalad reedavad diili tegelikud tagamaad.
Kahjuks ei ole eelnõu terviktekst veel valmis, aga toon välja mõned kriitilisemad muudatusettepanekud, mida hakatakse Riigikogus hääletama järgmisel kolmapäeval. Uluksõraliste poolt tekitatud kahjude kompenseerimise osas ei õnnestunud kokkulepet saavutada ja koalitsioon otsustas teerulli õigust rakendada.
§ …. Jahiuluki tekitatud kahju osaline hüvitamine jahipiirkonna kasutaja vahenditest lepingu puudumisel
(1) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud lepingu puudumise korral on kinnisasja omanikul õigus nõuda jahipiirkonna kasutajalt põllumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele uluksõraliste tekitatud kahju osalist hüvitamist ühe vegetatsiooniperioodi jooksul kuni 100 eurot hektari kohta aastas ulukikahjustuste ennetamise teatises näidatud kohas.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põllumajanduskultuurid on komisjoni määruses (EÜ) nr 1200/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut, loomühikute koefitsientide ja karakteristikute määratluste osas (ELT L 329, 15.12.2009, lk 1–28), nimetatud põllumajanduskultuurid.”
(3) Maaomanik esitab jahipiirkonna kasutajale ulukikahjustuste ennetamise teatise, milles näitab ära kaitset vajava põllumajanduskultuuri, okaspuu-uuenduse või okaspuupuistu asukoha ning rakendatud või planeeritavad kaitseabinõud vara kaitseks.
(4) Põllumajanduskultuuridele ning metsamaal kasvavatele okaspuudele uluksõraliste tekitatud kahju hindamise alused ja metoodika, nõuded hindamisaktile, kahju hüvitamise täpsustatud ulatuse ja hüvitamise korra ning hüvitatavate okaspuude nimekirja kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(5) Jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud hüvitama uluksõraliste tekitatud kahju, kui:
1) maaomanik on kirjalikult keelanud jahipidamise oma kinnisasjal;
2) põllumajanduskultuuri kasvupindala kahjustatud ala on väiksem kui 100 ruutmeetrit;
3) põllumajanduskultuuri kahjustus üle viie hektari suurusel põllumaal on tekkinud välispiirist esimese kümne meetri ulatuses;
4) uuendataval metsamaal on vähemalt 1500 kahjustamata okaspuud hektari kohta;
5) puistus on esimeses ja teises rindes kokku 1200 kahjustamata okaspuud hektari kohta;
6) maaomanik ei ole jooksva aasta 1. maiks esitanud jahipiirkonna kasutajale ulukikahjustuste ennetamise teatist;
7) maaomanik ei ole rakendanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatises toodud meetmeid;
8) maaomanik on takistanud ulukikahjustuste ennetamise teatises näidatud kohas jahipidamist
§ … Reservfond ja fondist makstud summade kompenseerimine
(1)Jahipiirkonna kasutaja või neid ühendav organisatsioon moodustab maaomanikule jahiuluki tekitatud kahjust tulenevate nõuete katmiseks reservfondi, mille vahenditeks on liikmetelt kogutud maksed, toetused ning muud tulud.
(2) SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel moodustatud reservfondi kaudu esitatud nõuete osalist katmist mahus, mis on minimaalselt 10% ja maksimaalselt 30% reservfondi aastas tehtud väljamaksetest ega ületa taotletavale aastale eelneva aasta jahipidamisõiguse tasu riigieelarvesse laekumise aastast mahtu.
(3)SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab esmajärjekorras käesoleva seaduse §-s 43 kirjeldatud nõuete osalist katmist.
(4) Kui taotletav summa ületab eelmisel aastal jahipidamisõiguse tasu riigieelarvesse laekumise aastast mahtu vähendatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt makstavat toetust proportsionaalselt kõigil taotlejatel.
„§ … Jahiuluki tekitatud kahju hüvitamine riigi poolt
(1) Jahiuluki tekitatud kahju hüvitab osaliselt Keskkonnaamet, lähtudes käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud kriteeriumitest ning sama paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud metoodikast, kui:
1) kahju tekib kaitstava loodusobjekti territooriumil, kus kahju tekitanud jahiulukile on seaduse või kaitse-eeskirjaga seatud jahipidamise piirangud;
2) kahju tekib alal, kus Keskkonnaamet on käesoleva seaduse § 21 lõike 4 alusel peatanud jahipidamise kahju tekitanud jahiulukile;
3) kahju tekib alal, mis jääb ühe kilomeetri raadiusesse ala piirist, kus looduskaitseseaduse alusel või kaitse-eeskirjaga on jahipidamine keelatud;
4) kahju tekib jahipiirkonnaga liitmata jahimaal või alal, mis jääb ühe kilomeetri raadiusesse jahipiirkonnaga liitmata jahimaa piirist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 loetletud aladel on ulukite lisasöötmine keelatud
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tekkinud kahju hüvitamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(4) Pruunkaru, hundi, ilvese, hane ja lagle tekitatud kahju hüvitatakse looduskaitseseaduse alusel kehtestatud korras.“