Author Archives: valgamaa
Rein Randver: Anname regionaalpoliitikale sisu tagasi!
Regionaalpoliitikat on määratletud kui avaliku sektori poolt aetavat poliitikat, mille eesmärgiks on mõjutada positiivselt Eesti eri piirkondade majandustegevust ja sotsiaalset heaolu ning vähendada regionaalset ebavõrdsust. Samas on veel rida teisi poliitikaid, millel on selge mõju kohalikule arengule, kuid kus regionaalsed eesmärgid pole enamasti esmajärgulised. Nende hulka kuuluvad näiteks põllumajandus-, transpordi- ja hariduspoliitika. Seega on tegu keeruka erinevate poliitikate kompleksiga.
Teet Reedi liitus sotsiaaldemokraatidega
“Mulle on juba pikka aega teinud muret, et Eesti ühiskond ei tunne huvi oma inimeste käekäigu vastu. Seda iseloomustavad palgavaesus, mis väljaspool keskusi väga karmilt pitsitab, sisuliselt olematud lapsetoetused, maapiirkondades vähesed töökohad, keeruliselt kättesaadav ümberõpe. Sellele loetelule ei saa siinkohal veel punkti panna. Vaja on hoolivat suhtumist iga inimese vastu,” selgitas Teet Reedi põhjuseid, miks liitus sotsiaaldemokraatidega. “Minule on oluline, et inimestele loodaks võimalused hästi hakkama saamiseks. Mulle on vastumeelne toorkapitalism, kus kehtib tugevama õigus ning uppuja päästmine on uppuja enda asi. Väikese riigina ei saa me seda endale lubada, oluline on iga inimene,” lisas Teet Reedi. “Meil on hea meel, et Teet Reedi ühines sotsiaaldemokraatidega. Tema kogemused ning varasem tegevus on eeskujuks, kuidas kohalikku kogukonda kaasata ning seista kogukonnale oluliste küsimuste eest,” ütles riigikogu liige ja Valgamaa sotsiaaldemokraatide esimees Rein Randver.
Sotsiaaldemokraatide esinumber Valgamaal on Rein Randver
Valgamaa sotsiaaldemokraadid esitasid riigikogu valimiste kandidaatideks riigikogu liikme Rein Randveri, Valga linnapea Kalev Härki ja Helme vallavanema Tarmo Tamme. “Valgamaa sotsiaaldemokraatidele on ülimalt oluline inimeste toimetulek. Tulevast aastast suurenevad sotsiaaldemokraatide ettepanekul märgatavalt lapsetoetused, mis kindlasti parandavad lastega perede toimetulekut. Sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest, et lapsetoetused tõuseksid ka edaspidi,” ütles riigikogu liige Rein Randver. Sotsiaaldemokraatide ettepanekul koostab Vabariigi Valitsus Kagu-Eesti arengu- ja tegevuskava. “Meile on oluline, et Kagu-Eesti elukeskkond oleks võrdväärne teiste Eesti piirkondadega. Koostöös kohaliku kogukonnaga soovime muuta regiooni konkurentsivõimelisemaks ja arendada ettevõtlust ning luua uusi töökohti,“ lisas Randver.
Valgamaa sotsid pidasid laupäeval üldkogu
SDE Valgamaa piirkond pidas 15. novembril oma üldkogu, kus erakonna liikmetele tutvustati erakonna valimisprogrammi, kuulati ära osakondade aruanded ja tutvustati valimisnimekirja. Lisaks pidas iga osakond oma üldkoosoleku, kus valiti 10. jaanuaril toimuvaks erakonna üldkoguks delegaadid. Lisaks sellele loodi Sangaste osakond. Üldkoosolekule järgnes piirkonna juhatuse koosolek, kus kinnitati Valgamaa sotside kandidaatideks Riigikogu liige Rein Randver, Valga linnapea Kalev Härk ja Helme vallavanem Tarmo Tamm.
Rein Randver: Muutunud julgeolekuolukord sunnib valvsusele
Hiljuti oli riigikogus arutelu teemal „Muutunud julgeolekuolukord Euroopas,” kus kaitseministri ja välisministri kõrval võtsid sõna ja esitasid ministritele küsimusi ka arvukad saadikud. Töise ja kriitilise arutelu käigus toodi esile eripalgelisi julgeolekualaseid väljakutseid, millega me täna silmitsi seisame.
Katre Kikkas: Ühiskonnast – teistmoodi
Pean juba alguses ära ütlema, et kirjutan oma nägemusest ühiskonnast. Ei mingit poliitilist mulli ega teaduslikke definitsioone. Kasutan siinkohal sama mõistet, mille kirjutasin 2010. aastal oma lõpukirjandisse. Ühiskond on maailm, mida näeme, kuuleme ja tunneme enda ümber Kardan, et paljudel on igapäevaselt raske ette kujutada, et me kõik oleme osa ühiskonnast. Meid ja meie kodanikuks kujunemist mõjutavad nii inimesed meie ümber kui ka filmid, kirjandus, muusika, meedia, iidolid jne. Järgnevalt neist kõigist, lühidalt.
Katre Kikkas: Mida neist samasoolistest kooselajatest ikka arvata?
Vihkan väljendit „normaalne“. Miks? Just seetõttu, et taolised terminid taastoodavad halli massi. Kui elame igapäevaselt ühiskonnas, kus mingid nähtused on normaalsed ja mingid mitte, siis kuhu me lõpuks välja jõuame? Peame endale selgeks tegema, et on asju, mis on lubatud ja mis mitte. Kuid kui räägime normaalsusest, siis ei julgegi inimesed avalikult näidata ega välja öelda, mis usku nad on või missugune on nende maailmavaade. Veelgi enam. Inimesed ei saa sündides valida oma nahavärvi, rahvust ega seksuaalset orientatsiooni. Me kõik sünnime omamoodi, seega miks me peaks midagi sellest varjama või häbenema? Olles vähemus ühiskonnas, kus midagi on „normaalne“, ei julgegi inimesed avalikult öelda ega välja näidata, kes nad tegelikult on. Nii juhtubki, et vähemustele vaadatakse viltu.
Karl Kirt: Põhjamaade alkoholipoliitika Eestisse
Olen alati mõelnud, et debatt avalikus kohas alkoholijoomise üle on tegelikult pseudoteema, sest tihtilugu on alkoholi tarbimine seotud meie kultuuriga. Seaduse jõul ei ole võimalik teha kiireid muudatusi. Seadusandja lootis alkoholi tarbimise keeluga vähendada ühiskonnas karistamist, anda kohalikele omavalitsustele suuremad otsustusõigused ning võimaldada inimestele legaalselt näiteks pikniku ajal ühe või kaks siidrit juua. Ometi tekitas see ühiskonnas suurt poleemikat ning paljud tõdevad, et toona, 2011. aastal, tehtud otsuste jaoks pole Eesti ühiskond veel valmis.
Noorte laadamuljed
Laupäeval, 4. oktoobril toimus Valgas Liivimaa Mihklilaat, kus ka Sotsiaaldemokraadid olid oma telgiga ja ideedega väljas. Soovijatele anti putru, viidi läbi küsitlust ning jagati lastele õhupalle. Põhiliste teemadena kerkisid ülesse sotsiaaldemokraatliku maailmavaate põhiväärtused, eesolevad Riigikogu valimised, SDE ministrite tegemised ning Kagu-Eesti tulevik.
Kalev Härk: “Eesti rahva tervis ei kannata avaliku joomise lubamist”
Alkoholism on haigus ja pahe, mis Eestis hävitab elusid ja pärsib meie majandust. 16. septembril Tallinnas justiitsminister Anvelti ja sotsiaalkaitseminister Küti poolt läbi viidud ümarlaual näitas Tervise Arengu Instituut jätkuvalt kõrget eestlaste alkoholitarbimist ja vastukaaluks uuringut, mis tõestas enamuse küsitletavate halvakspanu avalikule alkoholitarbimisele. Sellistele näitajatele tuginedes oleks oodatav veelgi karmim suhtumine alkoholi müümise ja tarbimise reguleerimisel, kuid 1. juulist jõustunud korrakaitseseadus hoopiski leevendab avalikku joomarlust.