SDE ELVA VALD

Elva vallavolikogu esimeheks valiti 30. oktoobril senini Rannu vallavanema ametit pidanud Maano Koemets, kes kandideeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas. Aseesimeheks valiti endine Elva Linnavolikogu aseesimees Peeter Laasik.

Maano Koemets tänas kõiki volikogu liikmeid toetuse eest: „Ees seisab suur väljakutse, minu jaoks on oluline, et volikogus valitseks hea koostöö ja töine õhkkond. Volikogul on ees tihe töögraafik – lähimate nädalate jooksul tuleb valida vallavanem, kinnitada vallavalitsus, moodustada volikogu komisjonid, võtta vastu põhimäärus uue vallavalitsuse tegevuseks. Loodav Elva vallavalitsus peab arvesse võtma kuue omavalitsuse parimad praktikad ja kaasama parimad inimesed.“

Eile, 24. oktoobril sõlmiti Hellenurme vesiveskis Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti Keskerakonna vahel Elva valla koalitsioonileping.

Rohkem pilte leiad SIIT

Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti Keskerakonna
Elva valla koalitsioonileping 2017-2021

 Hellenurme, 24.10.2017

Ühendame oma kogemused ja nutikuse, et arendada Elva valda kui tervikut, piirist piirini ning inimesest inimeseni ja kujundame üheskoos Elva vallale tugeva identiteedi. Valla juhtimisel lähtume avatud valitsemise põhimõtetest, mis tähendab ausat ja läbipaistvat juhtimist, kus olulisel kohal on elanike kaasamine.

Koalitsioon lähtub oma töös Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla (sealhulgas endise Puka valla üle antud kuus küla) vahel sõlmitud ühinemislepingust. Tulenevalt ühinemislepingust ehitame Elvasse ujulaga spordihoone, Käärdisse lasteaia, Paluperasse ja Hellenurme kergliiklusteed, remondime Rannu kooli, taastame Kentsi paisjärve ja viime Puhja vallas kruusateid tolmuvaba katte alla.

AVATUD ELVA VALD
Loome ühtse inforuumi infolehest, veebilehest ja sotsiaalmeediast ning panustame oluliselt tõhusasse kommunikatsiooni.

Toetame aktiivse kogukonna algatusi ning hindame ja tunnustame külaliikumise eestvedajaid. Toetame Elva valla noortevolikogu teket. Rakendame kaasavat eelarvet piirkondade põhiselt.

Kasutame digilahendusi nii elanike kaasamiseks kui valla juhtimise tõhusamaks muutmiseks. Läbi e‑teenuste muudame avaliku teenuse elanikele kättesaadavamaks. Juurutame asjaajamisel ühe akna süsteemi.

Korraldame ühistranspordi lähtuvalt sõitjate vajadustest. Vallaelanike jaoks on vallasisene bussiliiklus tasuta ja planeeritud nutikalt – nii õpilastele kui ka eakatele.

Kiire internet peab olema kättesaadav nii tihe- kui hajaasustuses. Toetame MTÜ Lõuna-Eesti Andmesidekeskuse projekti „Internet koju“.

Tegeleme turismi arendamise, kohaturunduse ja teadliku mainekujundusega. Aitame kaasa Võrtsjärve puhkepiirkonna arendamisele.

Ühtlustame töötasude arvestamise põhimõtted. Loome spetsialiseerunud, asjatundliku, motiveeritud ametnik- ja töötajaskonna, kellele makstakse konkurentsivõimelist töötasu.

 TARK ELVA VALD
Toetame hariduslikke uuendusi ning panustame gümnaasiumi õppesuundade arendamisse. Tagame haridusasutustes kõik vajalikud tugiteenused.

Soodustame elukestvat õpet toetavaid tegevusi ja koostööd ning käivitame Elva vallas väärikate ülikooli.

Kaasajastame haridusasutused. Muudame huvihariduse mitmekesisemaks ja kättesaadavamaks. Loome võimaluse igal valla lapsel ja noorel osaleda valla poolt pakutavas ühes huviringis tasuta. Võimaldame igale lapsele lasteaiakoha. Tunnustame haridusasutuste aasta õpetajat ja õpilaste aasta haridustegu.

ETTEVÕTLIK ELVA VALD
Rajame Ulila ettevõtluspargi. Alustame loomemajanduse arendamise ja koordineerimisega. Tunnustame innovaatilisi väikeettevõtteid.

HOOLIV ELVA VALD
Muudame koduteenuse kättesaadavaks igas valla piirkonnas. Arendame riigipoolseid võimalusi kasutades sotsiaalmaju, mis pakuvad alternatiivi hooldekodudele.

Pakume tasuta hommikuputru või õhtuoodet kõigis koolides. Maksame jätkuvalt esimesse klassi astujatele ranitsatoetust. Toetame tervist edendavaid tegevusi haridusasutustes.

Parandame puudega inimestele ligipääsu avalikele hoonetele.

Mitmekesistame eakate päevakeskuste võimalusi ja loome vallasisese päevakeskuste võrgustiku, et soodustada keskuste vahelist koostööd.

Toetame tervisekeskuse ehitamist omafinantseeringuga summas 250 000 eurot.

SPORTLIK JA KULTUURNE ELVA VALD
Selgitame välja vajaduse uute perekesksete mängu- ja terviseväljakute järele ning rajame vähemalt viis väljakut soovitud kohtadesse.

Korrastame Elva skatepargi turvaliseks võistluspaigaks. Peame oluliseks staadionite arendamist.

Algatame kultuurilis-sportlikud Elva valla mängud. Toetame traditsiooniliste sündmuste jätkumist ja uute ühistegevuste tekkimist.

 TURVALINE ELVA VALD
Toetame vabatahtlike päästekomandode ja abipolitseinike tegevust. Laiendame turvakaamerate võrgustikku –  paigaldame kolm kaamerat aastas.

Tagame eakatele ahiküttega majadesse vingugaasi andurid.

KORRAS ELVA VALD
Koostame kõnni- ja kergliiklusteede kava. Rajame vähemalt 20 km ulatuses kõnni- ja kergliiklusteid ning viime vähemalt 20 km ulatuses  kruusakattega teid mustkatte alla.

Palkame vallaarhitekti eesmärgiga arendada sihipäraselt valla avalikku ruumi. Töötame välja haljastuse kontseptsiooni tiheasustusaladele.

Käivitame programmi, mis pakub toetust lagunenud ja mahajäetud hoonete lammutamiseks.

Tagame igal aastal 20 000 eurot kortermajade parklate ehitamiseks.

Viime ellu Elva linna keskuse planeeringu „Hea avalik ruum“.

Korrastame kalmistud ja loome urnimatuse võimaluse.

Peame vajalikuks ajalooliste kirikuhoonete kui kultuurimälestiste säilimist ja toetamist.

Arendame soojamajandust ja korrastame kaugküttesüsteemid.

Leiame kompromissid Elva linnas Kesk tänav 1 asuva kaubanduskeskuse laiendamiseks säilitades Elva turuplatsi pargi.

Meie teeme tugeva võimaluste Elva valla!

Koalitsioonilepingu elluviimiseks täidetakse ametikohad järgnevalt:

Vallavolikogu esimees                                         Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Vallavolikogu aseesimees                                   Eesti Keskerakond

Vallavanem                                                            Eesti Reformierakond

Abivallavanem (areng)                                        Eesti Reformierakond

Abivallavanem (majandus)                                Eesti Reformierakond

Abivallavanem (sotsiaal, haridus, kultuur)    Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Vallavolikogu komisjonide esimehed: 

Rahanduskomisjon                                                Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Hariduskomisjon                                                    Eesti Reformierakond
Kultuuri- ja turismikomisjon                               Eesti Reformierakond
Spordikomisjon                                                       Eesti Reformierakond
Sotsiaal- ja tervisekomisjon                                  Eesti Keskerakond
Arengu- ja planeerimiskomisjon                         Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Vallamajanduskomisjon                                        Eesti Keskerakond
Revisjonikomisjon                                                   Valimisliidud

Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eesti Keskerakond sõlmivad
24. oktoobril Hellenurme veskis Elva valla koalitsioonilepingu aastateks 2017-2021.

Nädal aega väldanud koalitsioonikõneluste käigus on põhjalikult läbi räägitud valla juhtimise ning valdkondade arendamise põhimõtted, vallavalitsuse struktuur ning lähiaja investeeringud. Koalitsioon lähtub oma töös Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla vahel sõlmitud ühinemislepingust. Koalitsiooni eesmärgiks on professionaalse ja teotahtelise meeskonna moodustamine, et üheskoos võtta vastutus eelseisvate väljakutsete ees.

Reno Laidre: „Ühendame oma kogemused ja nutikuse, et arendada Elva valda kui tervikut piirist piirini ning inimesest inimeseni ja kujundame üheskoos Elva vallale tugeva identiteedi. Tugev vald tähendab korras teid, tänavaid ja kaasaegseid transpordiühendusi, mis tagavad avalike teenuste hea kättesaadavuse kogu valla territooriumil.“

Marika Saar lisas: „Valla juhtimisel lähtume avatud valitsemise põhimõtetest, mis tähendab ausat ja läbipaistvat juhtimist, kus olulisel kohal on elanike kaasamine. Meie jaoks on olulised teemad toimiva ühtse inforuumi loomine, ujulaga spordihoone ehitamine ja ka eakate päevakeskuste võimaluste mitmekesistamine.“

„Elva vald hoolib oma inimestest, me peame arvestama nii noorte kui ka eakatega. Vald peab välja töötama võimalused, kus  tulevikus saaks iga laps käia vähemalt ühes huviringis tasuta ning järgmisest aastast käivituks tasuta vallasisene transport,“ sõnas Peeter Laasik.

Elva Vallavolikogus on kokku 29 kohta, millest Reformierakonnal on kümme, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal neli ja Keskerakonnal kaks vallavolikogu liikme kohta.

Hellenurme Veskiveski asub Elva vallas Hellenurmes ning on ainus vee jõul töötav veski Eestis. Veski on ehitatud aastal 1880 Middendorffide pere poolt.

Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond alustavad täna Elva vallas koalitsiooniläbirääkimisi.

Koalitsioonikõnelustel keskendutakse Elva valla kui terviku arendamisele ja avatud valitsemisele. Eesmärk on moodustada professionaalne ja teotahteline meeskond, kes üheskoos võtavad vastutuse eelseisvate väljakutsete ees.

„Hea meel on tõdeda, et Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Keskerakonna nimekirjades valituks osutunud volikogu liikmed esindavad kõiki valla piirkondi.  See annab parimad eeldused edaspidiseks Elva valla tasakaalustatud arenguks. Ootan läbirääkimistelt positiivset tulemust“, oli Reno Laidre optimistlik.

Marika Saar lisas: „Oluline on lähtuda avatud valitsemise põhimõtetest, luua ühte toimiv inforuum ning rääkida läbi kaasamise põhimõtted.“

„Koalitsioonikõnelustel on meie jaoks oluline, et Elva vald hoolitseks kõigi oma inimeste eest, me peame arvestama nii noorte kui ka eakatega“ sõnas Peeter Laasik.

Elva Vallavolikogus on kokku 29 kohta, milles Reformierakonna nimekiri on valmistulemuste põhjal esindatud kümne liikmega, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale kuulub neli ja Keskerakonnale kaks vallavolikogu liikme kohta.

Avatud valitsemiskultuuri omaksvõtt nii avaliku võimu kui ka kodanike poolt ei ole lihtne protsess, mis toimub iseenesest. See nõuab sihikindlat eesmärgipüstitust ja tegevuste kavandamist läbipaistva, ausa ja kaasava valitsemise arendamiseks. Nende sammude formuleerimisel on olnud abiks E-Riigi Akadeemia projekti „Avatud valitsemine ühinevates omavalitsustes“ käigus välja töötatud „Ettepanekud avatud valitsemiseks Elva vallas“. Kellel teema vastu suurem huvi, saab ettepanekutega tutvuda siit.

Mida siis ikkagi konkreetselt teha?

1. Lihtne, informatiivne ja kaasaegne kodulehekülg on uues Elvas vallas elementaarne. Tõenäoliselt on olemasolevad koduleheküljed just sellepärast jäänud unarusse, et kohe-kohe tuleb uus vald ja uus koduleht. Oluline on võtta kasutusele platvorm, mis võimaldab menetleda elanike taotluseid veebikeskkonnas ja jagada jooksvat infot protsessi kohta, tagades selle läbipaistvuse.
2. Volikogu istungist ülekanne. Elva linnas on seda senini tehtud ja see peaks jätkuma ka Elva vallas. Noorte arutelul tekkis idee, et võimalusel võiks juurde arendada mooduse reaalajas kommenteerimiseks, see tõstaks huvi volikogu teemade vastu. Kindlasti kaasneb siin oht, et kommentaarid võivad olla stiilis „sina oled loll“ ja „tema on nõme“, aga samas on võimalik ka ideedele toetust avaldada. Loomulikult peab eelnevalt olema elanikke informeeritud sellest, millised teemad üleüldse volikogus arutlusele tulevad.
3. Facebooki leht on paljudel tänastel omavalitsustel olemas, kuid seal info edastamine on suhteliselt erineva tasemega. Paljud meie valla elanikest kasutavad Facebooki igapäevaselt, seega on tegemist olulise keskkonnaga, kus infot edastada. Kindlasti peaks olema kokku lepitud, et elanikud saavad seal oma lihtsamatele küsimustele ka ametlikke vastused või tagasisidet. Rohkem võiks olla eraldi gruppe info levitamiseks, näiteks täiesti eraldi grupp noorteinfo levitamiseks ning ka viited nendele gruppidele on leitavad valla veebilehel ja Facebooki kodulehel. Elva vallal peab ilmuma ka infoleht paberkandjal.
4. Infotelefoni või ka nn telefonikeskuse loomine. Elva vallal peaks olema ametlik infotelefon, millele vastates saab elanik konkreetset abi, mitte teda ei suunata oma murega lihtsalt järgmise ametniku juurde. Tihtilugu on elaniku murele konkreetne vastus, mille saab anda ka koolitatud infotöötaja, mitte tingimata valdkonna ametnik. Eesmärk võiks olla saada abi võimalikult väheste telefonikõnede või klikkidega veebilehel. Kui mure on keerulisem, siis loomulikult peab seda lahendama vastava valdkonna ametnik.
5. Senini on omavalitsuse veebilehed olnud peamiselt „infotahvlid“, kuid me peame looma võimalusi elanikega dialoogi tekitamiseks. Üheks võimaluseks on erinevate küsitluste korraldamine ja avalike teenustega rahulolu pidev hindamine.
6. Vallajuhtide blogi. Info edastamisel tekib alati dilemma, kuivõrd ametlik see info peaks olema. Kas tuleb uudis koduleheküljele üles panna, siis kui otsus on tehtud ja asi kindel või peaks andma informatsiooni elanikele juba varem, ettevalmistusfaasis? Eks see sõltub väga palju konkreetsest teemast ja infost. Järgmine dilemma seisneb tavaliselt selles, kas uudis peab olema kirjutatud ametlikus vormis või võiks see olla natuke vabamas vormis sisaldades ka vallajuhtide ja ametnike kommentaari või arvamust. Selleks, et eraldada ametlikku informatsiooni mitteametlikumast võiks proovida vallajuhtide blogi juurutamist. Loomulikult ei tohiks need kirjutised olla stiilis „vaadake, küll mina olen tubli ja teen seda ja seda“. Pigem arutlevad ja lugejaid kaasa mõtlema kutsuvad.
7. Kaasav eelarve on hea võimalus kaasamiseks, kuid selgitada tuleb, et see ei ole pelgalt projektikonkurss kindlale summale, vaid võimalus arutleda selle üle, mida just kogukond/ piirkond vajab.
8. Valla arengukava koostamine on protsess, mis annab võimaluse kaasamiseks ja aruteludeks. Ma usun, et just see on koht, kus me peame vaeva nägema ja inimestega suhtlema püüdes läheneda inimestele ja teemadele erineva nurga alt. Rääkida aktiivsete kodanikuühenduste esindajatega, kultuurikollektiivide liikmetega, eakate aktiiviga, noortega, õpetajatega, ettevõtjatega ja veel paljude teiste elanikegruppide esindajatega igas valla piirkonnas. Tegemist võiks olla pika ja põhjaliku protsessiga, mille tulemusena valmib just Elva valla vajadusi kirjeldav arengukava ja tegevuskava, mitte lihtsalt kohustuslik dokument.
9. Kodanikuteadlikkuse kasvatamiseks tuleb vallajuhtidel ja volikogu liikmetel teha koostööd koolidega ja ühiskonnaõpetuse õpetajatega, et noortele selgitada kohaliku omavalitsuse põhimõtteid ja tegevusi. Peame ka ise vaeva nägema, et noorte arvamust teada saada. Elva Gümnaasium on heaks näiteks, kus kodanikuõpetus on seotud omavalitsuse elu konkreetsete teemadega, millele õpilased saavad lahendusi pakkuda. Aidata kaasa noortevolikogu tekkele ja kaasata noori ka piirkonnakogude tegevuse juurde.
10. Pakkuda välja uurimustöö teemasid meie valla noortele nii erinevates kooliastmetes kui ka  kutse- ja kõrgkoolides. See on võimalus kaardistada ja analüüsida väga erineva nurga alt meie valla olukorda ja arengusuundi ning ehk leida probleemidele ka uusi lahendusi.  Parimatele võiks olla stipendiumid. Pakkuda võiks noortele ka praktikakohti ning anda võimalus noortele osaleda töövarju päevadel.

Loomemajandus on väga põnev teema. Vahel tundub mulle, et loomemajandus on rahvamajadele jätkusuutlikkuse väljavaade. Kultuur nihkub traditsioonilistest majadest välja – põnevad küünid-aidad, lummavad varemed, mahajäetud tehasehooned – need kõik on kultuurisündmuste korraldamiseks uued ja huvitavad kohad. Lisaks pakub internet tohutult tasuta meelelahutust. Käsitööga tegelemine kolib aga samas kultuurihoonetesse. Käsitööga tegelemine on see, mis annab tagasi tasakaalu tunde peale igapäevase töö tegemist. Eriti, kui tegemist on vaimse tööga, kus iga kord töö tulemust nagu ei olegi näha. Ja kui sellest käsitööst ka mõningane sissetulek tuleb, siis ongi tegemist loomemajandusega. Loomemajandus on ka suur erinevate sihtgruppide kaasaja. Käsitöistest tegevustest saavad osa võtta lapsed, kodus olevad emad, pensionärid, tööotsijad ja ka sotsiaalsete erivajadustega inimesed. Neist paljud saavad sellest tegevusest kaasa tunde, et nad on vajalikud, teised aga õpivad uusi oskusi. Mõned sihtgrupid saavad mõnusalt heas seltskonnas aega veeta, suhelda, leiavad uusi sõpru. Mõned aga loovad endale lõpuks meelepärase töökoha.

Minu esimene kokkupuude loomemajandusega oli siis, kui minu kodukohas üks kohalik naine jäi töötuks. Ta läks nahakunsti kursustele ning õppis valmistama täisnahast esemeid. Ostsin temalt ühe kordumatult omanäolise koti. See naine ütles hiljem, et ta ei jõuagi nii palju kotte valmistada, kui inimesed  neid osta soovivad. Siit tekkis mul tunne, et tore käsitöönduslik hobi võib pakkuda ka sissetulekut. Muidugi võib hobiga tegelemine vajada ka vastavaid ruume. Väga palju põnevaid kunstnikke ja loometegelasi tegutseb algsest tegevusest tühjaks jäänud hoonetes. Läbi loomemajanduse antakse majadele taas uus hingamine – erinevate tegevustega täidetud ateljeed ja töökojad. See annab loometegelasele võimaluse leida uus töö või lisasissetulek, kohalikele aga osalusvõimaluse põnevas ja harivas tegevuses. See osalusvõimalus võib olla üks osa rahvuskultuurist. Selliste töötubade kaudu tuuakse inimestele juurde tagasi näitaks rahvuslik käsitöö ehitamisest õmblemiseni. Õpetatakse palkmajade ehitust, rookatuste paigaldamist triibuseelikute kudumiseni välja. Ja sellised oskajad inimesed on aina enam nõutud.

Ma usun, et kultuur ja loomemajandus põimuvad aina enam ühte.Rahvamajas vabaneva ruumi võtab endale loomemajandus ja maja on edasi jätkusuutlik. Näiteks Moostes on loomemajandus haaranud endale kogu mõisakompleksi ja seeläbi soodustanud vanade hoonete kordategemise. Mõisa külastavad ka erinevad välismaised loometegelased, kes tulevad sinna puhkama Eestimaa rahulikku aeglusesse ning pakuvad oma sealviibimise ajal ka erinevad töötube, korraldavad näitusi jne. Ka Meremäe vallas asuv Obinitsa kool on peale kooli tegevuse lõpetamist saanud loomemajanduse pesaks. Klassiruumides on nüüd erinevad ateljeed ja neid külastab suur hulk turiste, ostuhuvilisi, muidu uudistajaid. Lisaks korraldatakse erinevaid õpitube, koolitusi, kultuurisündmusi. Selline loomemajandus hoiab ka kogukonda elavana. Inimestel on tööd ja tegemist, jagub põnevaid ettevõtmisi ja kokkusaamisi, jagub ka külalisi.

Soovin kõigile loomingulist sügist!

Pildil Kadri Kiuru. 

Ujulaga spordihoone
Ehitame Elvasse ujulaga spordihoone, mis pakub kaasaegseid sportimistingimusi ning võimaldab läbi viia tipptasemel spordivõistlusi.

Tervislikud eluviisid esiplaanile
Omavalitsuse ülesanne on tegeleda tervislike eluviiside tutvustamisega ning selleks võimaluste loomisega nii lastele kui täiskasvanutele. Korraldame ja toetame kampaaniaid tervislike eluviiside tutvustamiseks. Rajame valla kõigis piirkondades kergliiklusteesid ja sportimiseks vajalikke perekeskseid terviseväljakuid, mis pakuvad aktiivseid tegevusi kogu perele nii sportimiseks kui vaba aja veetmiseks. Korraldame spordiüritusi igas vanuses lastele ja täiskasvanutele. Toetame tervist ja liikumist edendava kooli ja lasteaia põhimõtet. Erilist tähelepanu tuleb pöörata laste tervislikule toidule lasteaedades ja koolides. Pakume koolis tasuta hommikuputru, mis suurendab kõigi laste õppimisvõimet ning annab hea ja tervisliku stardi koolipäevale

Toimetulekut ja turvatunnet toetavad sotsiaalteenused
Sotsiaalteenuste osutamisel ja arendamisel on oluline olla hooliv iga vallakodaniku suhtes ning pakkuda abivajajatele paindlikke lahendusi. Oluliseks peame koduteenuse kättesaadavust igas valla piirkonnas, mis võimaldab eakal ja/või puudega inimesel hakkama saada oma kodus. Loome tugiisiku teenuse sotsiaalsetes raskustes inimestele- tööotsijaile, sotsiaalsetes raskustes peredele või probleemsetele noortele.

Pakume psühholoogilist, õigusalast ja majanduslikku nõustamist abivajajatele. Eelistame lahendusi, mis aitavad eakatel ja puuetega inimestel toime tulla oma kodus. Toetatud sotsiaalmaja on väärikas alternatiiv hooldekodule. Sotsiaaltransport peab olema paindlikult lahendatud ning kättesaadav igale abivajajale. Lahendame sotsiaaltranspordi kogukonnateenuse põhimõttel – loome Elva valla sotsiaaltranspordi UBERI ehk sõidujagamisteenuse.

Tagame vajalike teenuste kättesaadavuse erivajadustega lastele. Turvalise keskkonna loomiseks toetame naabrivalve liikumist, vabatahtlikke päästjaid ning abipolitseid.

Väärikas vanaduspõli
Käivitame eakate päevahoiu, mis vähendab lähedaste koormust ja muret. Eakate päevahoid on sotsiaalteenus, mis võimaldab minna hooldajal tööle ning eakas on võimalik viia päevahoidu, kus pakutakse järelevalvet, tervislikku toitu, tegevust ja seltskonda.

Eakate päevakeskused on õnnelike eakate kogunemiskoht, kus heas seltskonnas on võimalik leida mitmekülgset tegevust. Eakate päevakeskused peaksid võtma aktiivsema rolli eakate informeerimisel ja toetamisel ning ürituste korraldamisel ja ja vabatahtlike süsteemi arendamisel.

Eakate inimeste kõige suurem mure on üksindus. Üksikute eakate toetamiseks algatame vabatahtlike seltsiliste võrgustiku. Arendame välja raamatute kojukande teenuse eakatele või puudega inimestele, kellel endal ei ole võimalik raamatukogu külastada.

15. oktoober 2017. See on pühapäev. Võiks ehk öelda ka püha päev, sest samal päeval toimuvad Eesti kontekstis võrdlemisi põhjapanevad valimised. Esimest korda ajaloos on Eestis üle 16-aastastel noortel võimalik tulla valimiskasti juurde oma häält andma. Samuti on tegemist päevaga, kus noorte hääl on kandvam kui kunagi varem, sest haldusreform saab oma lõpuakordi ja valitakse suure Elva valla valitsejad.

„Okei? Noo ja siis?“ küsid Sa minult praegu. Luba mul oletada. Sind ei huvita üldse  poliitika. Veel vähem huvitab Sind tulevane Elva vald, kus Sinu vajadustega niikuinii ei arvestata. Valitsejad nii ehk nii ju ei tea, mis noori huvitab ja mida nad oluliseks peavad. Sa ei taha osaleda räpastes poliitmängudes ja olla osaline valimistel, mis Sind ei puuduta ja Sinu hääl ei loe ka midagi. Ja üleüldse, mis kasu Sa õige sellest valimiskasti juurde minekust või mõnest klikist e-riigis saad?

Kui Sind ei huvita, siis äkki huvitub Sinu vanaema parematest sotsiaalteenustest. Kui Sind ei huvita siis võib-olla soovib Su õde saada lasteaiakohta. Kui Sind ei huvita, siis ehk Su sõber ei saa tegeleda oma armastatud spordialaga, sest puudub transport. Mõtle veidi. Kui Sulle tundub, et ükski kandidaat ei kõnele Sinu keeles või ei paku mida Sina vajad või tahad, siis ehk pakub neist keegi olulist Sinu lähedastele. Alati ei pea tegema valikuid enda pärast ja kasusaamise eesmärgil, valikuid võib teha lähedaste heaks. Sellegipoolest julgen arvata, et ka Sinu jaoks on olulisi teemasid, mille üle kodukohas arutelusid pidada ja kuidas saaks Sinu jaoks olulisi muutusi ellu viia.

Kui me räägime poliitmängudest, siis on olemas inimesi, kes neid ei mängi. Tegelikult ka, oma silmaga olen näinud. Seega kui tuleb see päev, mil seisad valimiskabiinis või vaatad e-riigis ringi ja näed etteantud nimekirju, siis leia sealt just see nimi, kes ei seostu Sulle võimumängudega. Just kohalikel valimistel on kõige suurem tõenäosus leida nimekirjast oma naabritädi, tuttav lillemüüja või kultuuritegelane, kelle teod kogukonna heaks on Sulle meelde jäänud. Leia sealt oma õpetaja, sõber või tuttav, kelle mõtetesse ja tegudesse Sul on usku. Nii annad oma hääle inimesele, kes hoidub tekitamast tühjast tüli ja nii loeb ka Sinu hääl. Samuti loeb Sinu hääl sellele inimesele, kellele oled otsustanud selle anda. Minu jaoks ja iga Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas kandideeriva inimese jaoks on suur au ja privileeg saada Sinu usaldus ja hääl. Sinu hääl motiveerib meid tegutsema. Sinu hääl on meie teotahte allikas ja kinnitus, et teeme õiget asja. See tähendab, et me ei ole üksi selles, millesse me usume ja milliseid võimalusi me Elva vallas näeme.

Kui olen saanud Su nüüd veidi mõtlema, siis toon esile ka Sinu võimalused valimiseks. Elva valla valmistel osaleb kuus nimekirja, neist 3 erakonda (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakond ja Keskerakond) ja 3 valimisliitu (Elvamaa Esimesed, Elva Vallakodanik ja Ettevõtlikud). Enamikel nimekirjadel on olemas oma Facebooki leht, kus on kirjas nimekirjas kandideerivate isikute nimed, nimekirja tegemised ja ideed. Otsi, vaata ja mõtle, kellele ja miks oma hääl anda, sest Sinu võimalused hääletamiseks avanevad varsti.

Elektrooniliselt on Sul, hea noor, võimalik hääletada kuni 11. oktoobrini. 9.oktoobrist kuni 11. oktoobrini saad eelhääletada kõikides jaoskondades nii kodukohas kui väljaspool kodukohta. 15. oktoobril saad häält anda ainult oma jaoskonnas http://elva.kovtp.ee/valimisjaoskond  alates  hommikul kella 9.00 kuni 20.00 õhtul. Ole hea ja leia endale see sobiv hetk hääle andmiseks – elekrooniliselt või hääletussedelil. Kui mitte varem, siis näeme 15. oktoober 2017 valimiskasti juures!

Innovatsioon tähendab uut moodi lähenemist, teisiti mõtlemist ja tegutsemist. Sotsiaalvaldkonna innovatsioon seisneb kogukonnateenustes ja vabatahtlike võrgustiku arendamises. Üheks uuenduste eestvedajaks või toetajaks kogukonnas peaks olema omavalitsus. Haldusreform loob suurepärased võimalused panustada sotsiaalvaldkonna arendamisse ja süsteemsesse lähenemisse.

Riik on pannud omavalitsusele kohustuse osutada erinevaid sotsiaalteenuseid, kuid julgeme väita, et nende sisu, kvaliteet ja korraldus omavalitsuste kaupa on väga erinev. Seda enam, et lisaks kohustuslikele teenustele võib omavalitsus teha alati rohkem, ikka selleks, et meie vallas või linnas oleks inimestel hea elada.

President Kaljulaid rääkis viimasel Arvamusfestivalil sellest, et Eestis on juba palju näiteid, kuidas kogukonnad, avalik võim ja äriettevõtted koos loovalt, paindlikult ja heade tulemustega lahendavad meie ühist elu mõjutavaid probleeme. President Kersti Kaljulaid nimetab sellist õmblusteta ühiskonda tõhusaks ja jõukohaseks 21. sajandi riigikorralduse mudeliks – nagu kvaliteetne rõivas, mille õmblused ei hargne ega hõõru. Kuidas õmblusteta ühiskonna tekkele sotsiaalvaldkonnas kaasa aidata?

Priitahtlikud komandod
Turvalise elukeskkonna loomisel on väga oluline osa priitahtlikel pritsimeestel, abipolitseinikel ja naabrivalvel. Sarnaselt priitahtlikele pritsimeestele võiks tekkida komandod, mis aitavad kohaliku kogukonna sotsiaalprobleeme leevendada või ka lahendada. Meil on aktiivseid inimesi, kes panustavad läbi kolmanda sektori uuskasutusse, toiduabisse, kuid tegelikult ei ole vabatahtlikkus sotsiaalvaldkonnas veel kuigi laialdaselt levinud. Usume, et  just mõtteviis,“ mida mina teha saan, et meie vallas oleks hea elada“, aitab vabatahtlike võrgustiku loomisele kaasa.

Kogukonna suhete arendamisel võiks koordinaatori rolli võtma kohalik omavalitsus. Erinevate heade praktikate tutvustamine ja inimeste algatuse toetamine võiksid olla esimesteks sammudeks õmblusteta ühiskonna loomisel.

Viljandi linnas tegutseb mittetulundusühing Teeme, mis pakub ühe teenusena eakatele vabatahtliku seltsidaami teenust. Vabatahtlikuks seltsidaamiks on inimene, kes sisustab sinu vaba aega meeldivate tegevustega. Eakate inimeste peamiseks probleemiks on üksindus- seetõttu sisaldaks seltsidaami teenus ajalehe, ajakirja, raamatu ettelugemist, jutuajamist või mängulist ajaviidet, saatjat jalutuskäikudel või kultuurisündmustel, abi ametiasutustes käimisel. Meie arvates võiks sellise seltsidaamide või ka härrade võrgustiku ülesehitamist alustada eakate päevakeskustest. Paljudes linnades ja valdades on olemas eakate päevakeskused, mis on peamiselt mõnusad ajaviitmise kohad, kus käiakse üheskoos ringreisidel ja kultuurisündmustel, kohtutakse põnevate inimestega ning tegeletakse muude toredate vabaaja veetmise viisidega. Võibolla on aktiivsetel eakatel soov ja tahe teha midagi rohkemat oma kogukonna heaks? Igal juhul tasuks sel teemal diskussiooni alustada, võimalik, et sellest sünnib midagi uut ja kasulikku kogukonna heaks.

On riike, kus toimib ideaalselt tugi eakalt eakale, mis on üles ehitatud telefoni teel suhtlemisele. Üks tore ja aktiivne proua või härra saab endale kohustuse uurida, kuidas läheb eakal, kes vajab rohkem tuge ja tähelepanu. Näiteks uurib telefoni teel, kas ta on täna juba söönud, ravimeid võtnud, kas kõik eluks vajalik on olemas  ning  kui tekib olukord, et näiteks ravimid on otsa saanud, siis tal on olemas konkreetsed juhised, mida selles olukorras teha.

SotsiaalUBER
Üks kohaliku omavalitsuse poolt osutatavaid teenuseid on sotsiaaltranspordi teenus. Tänane reaalsus on selline, et paljudes valdades ja linnades  täidavad nii öelda “autojuhi” rolli kõrgharitud sotsiaaltöötajad. Kindlasti ei ole see mõistlik ressursi kasutus ning siin peaks iga omavalitsus leidma parema lahenduse. Paljudes omavalitsustes on juba praegu tööl  autojuht, kes transpordi teenust osutab ning see on ennast igati õigustanud. Kuid kui mõelda haldusreformi järgsetele omavalitsustele, kus  territoorium on oluliselt suurem võrreldes praeguste omavalitsustega, siis ei piisa enam ühest autojuhist ning  logistiliselt ei ole mõistlik,  et autojuht asub keskuses. Kui teenuse vajaja   peab minema näiteks Aakre külast Rõngu alevikku arsti juurde, siis ei tundu kuigi efektiivne,  et selleks sõidab autojuht Elva linnast teenust osutama.

Usume, et eelnevalt kirjeldatud probleemi lahendamisel tasub võtta aluseks sõidujagamisteenuse põhimõte ehk „sotsiaalUBER“. Selleks peaks omavalitsus looma endale võrgustiku inimestest, kes soovivad teenust konkreetses piirkonnas osutada. Näiteks kui meil on andmebaasis viis Rõngu piirkonna inimest, kes on valmis teenuse vajajat Aakrest Rõngu arsti juurde tooma, siis keskuse sotsiaallogistik leiab sobiva autojuhi ning omavalitsus tasub selle sõidu eest autojuhile. Selle süsteemi ülesehitamine ei ole esialgu kindlasti lihtne. Inimesed, kes seda teenust osutavad, peavad olema usaldusväärsed ja läbinud vastava koolituse, aga usume, et see tasub proovimist.

Sotsiaalvaldkonna rändrahn
Euroopas asub 65 rändrahnu, millest 60 paikneb Eestis. Rändrahn on osa Eesti brändist, mille eesmärk on tutvustada Eestit nii, et see tekitaks huvi, ärataks usaldust ning paneks Sind Eesti riigi üle uhkust tundma. Just seda peaks tegema ka sotsiaalvaldkonna tutvustamiseks, me peame rohkem esile tooma positiivseid juhtumeid, rohkem rääkima sellest, millist abi on võimalik meil pakkuda ning üheskoos nuputada selle üle, kuidas veelgi abivajajaid aidata. Enamus sotsiaaltöötajaid teevad oma tööd südamega, kuid kahjuks jõuavad avalikkuse ette pigem lood, mis loovad kuvandi, et sotsiaaltöö ei ole tasemel.  Sotsiaalvaldkonna rändrahnuks võiks olla koostöö, mis vajab koordineerimist ja eestvedamist. Suurepärane, kui kogukonnas on  inimesi, kes selle enda peale võtavad, kuid seal, kus neid inimesi ei ole, peaks seda tegema kohalik omavalitsus.  Me peame looma üksteist toetavaid võrgustikke mitte ainult eakatele, vaid ka noortele emadele, üksikemadele, puudega inimestele ja teistele abivajajatele. Me peame märkama, mida on kellelgil üle ja mida puudu, et viia kokku aitajad ja abivajajad. Võimalik, et ühel päeval saab abisaajast ka abiandja. Meil on vaja tekitada inimestes huvi selle vastu, kuidas igaüks saaks pisikese panuse anda kogukonna nõrgemate aitamiseks  ning selle üle üheskoos uhkust tunda. Loodame, et sotsiaalvaldkonnas seisab ees suur arenguhüpe õmblusteta ühiskonna poole.

Marika Saar
Elva abilinnapea 2014-2017

Kadri Kiuru
Elva Haigla õendusjuht, linnavolikogu liige

Pildil Lea Tuvikene. 

Mõnus elukeskkond
Pöörame tähelepanu avaliku ruumi heakorrale ja haljastusele kogu vallas, toetame heakorratalguid. Paigutame avalikku ruumi juurde prügikaste ja pinke. Rajame eri vanuses lastele põnevaid mänguväljakuid. Leiame kohad kunsti eksponeerimiseks tänavatel, parkides ja väljakutel. Korraldame rändnäitusi kogu piirkonnas. Korraldatud peab olema jäätmevedu ning rajatud jäätmejaam. Edendame loodushoidliku eluviisi koduvallas ja oleme avatud headele külalistele.

Korrastame teed, valgustame tänavad
Oluline on, et teed oleksid kogu vallas korras ning hooldatud nii suvel kui talvel. Investeerime teedesse kõigis valla piirkondades. Paigaldame kaasaegse säästliku tänavavalgustuse inimeste liikumisteid arvestades.

Kasutame Võrtsjärve turismi edendamiseks
Toetame matkaradade, paadisadamate ja ujumiskohtade hooldust, vajadusel rajame uusi.

Lammutame tondilossid
Koostöös kinnisvaraomanikega otsime lahendusi, et kaoksid lagunenud hooned. Käivitame toetusprogrammi lagunenud ja mahajäetud hoonete lammutamiseks.

Tutvustame oma tugevusi
Elva vallas tuleb pöörata tähelepanu turismi arendamisele ning kohaturundusele. Ühises turundamises ja koostöös on võimalik pakkuda külalistele aktiivseid puhkevõimalusi. Usume, et teadlik mainekujundus toob juurde piirkonda külalisi, kuid paneb ka meie enda elanikke oma kodukoha üle uhkust tundma. Näeme arengupotentsiaali konverentsi- ja pereturismis. Kaardistame ja viidastame turismiobjektid. Toetame turismiturundust ja tootearendust. Julgustame, koolitame ja nõustame kodumajutuse pakkujaid.